ESTEETIKA
Lähtus töödes Leibnizi ratsionalistlikust filosoofiast.
Leibniz oli Decartesi mõtete edasiarendaja. Leibniz seletas kahe substantsi teooria:
mitte meeleline ehk ratsionaalne tunnetus ja meeleline tunnetus. Leibnizil ei olnud
need maailma tajumise viisid nii rangelt eraldatud kui Decartesil. Leidis üleminekuid
nende vahel. Ta rääkis kolmest astmest substantside puhul: 1.
Mõistuslik/ratsionaalne/teaduslik, 2. Meeltega eristatav ja 3. Tumedad/ähmased
tajupraktikad. Baumgarten arendab edasi meelelise tunnetuse küsimust ja väidab, et
sellel on oluline ja isegi võrdväärne roll ratsionaalse tunnetuse kõrval.
· Mõistet ,,esteetika" kasutab esimest korda oma doktoritöös väärtustades tumedate
tajupraktikate tähtsust.,,Meditationes philosophicae de nonnullis ad poema
pertinentibus" (1735) Lähtus kreekakeelsest sünast ,,aisthetikos" ehk meeleliseks
tajuks, tunnetuseks võimeline. Baumgarten ütles, et kreeklaste jaoks oli see nii
annaabi.ee 
