ühendajaks. Kuidas ta seda teeb? 12 Ta kinnitab, et teadmine saab alguse kogemusest, kuid ei tulene sellest. Teadmine on hoopis mõistuse poolt mõtestatud kogemus. Kuid see, milline see kogemus täpselt on, sõltub juba konkreetse inimese mõistusest. 13 Kanti kohaselt tajupildid ilma mõtestamata on pimedad, nii nagu mõistuse poolt loodud mõisted ilma tajupiltideta on tühjad. 14 12.2. Transtsendentaalne filosoofia Transtsendentaalne on igasuguse kogemuse eeltingimusi puudutav; see mõiste on Kanti filosoofias seotud eelkõige küsimusega: mis teeb inimkogemuse üldse võimalikuks? Immanuel Kant 15 Kanti järgi teeb kogemuse võimalikuks meie jaoks mõistus, mis seob inimkogemuse kõik
MIKS? See, mida me näeme, kuuleme, haistame või tunneme, ei sõltu ainult meid ümbritsevatest asjadest ega nähtustest ega nende omadustest, vaid suuresti meie meeleelundite n -ö tehnilistest võimalustest, kultuurist ning meie sisemistest olekutest. Immanuel Kanti käsitus:* Inimesel on võimalik kogeda mitte asja iseeneses, vaid seda, mida asi iseeneses tekitab.* Tajupildid ilma mõtestamata on pimedad, mõistuse poolt loodud mõisted aga ilma tajupiltideta tühjad. Realist vs. Radikaalne konstruktivist - Kui realist peab teadmise ja reaalsuse suhet pildikujulise (ikoonse) vastavusena, siis radikaalne konstruktivism mõistab seda kohanemisena (adaptsioonina) funktsionaalses mõttes. Traditsiooniline Konstruktivistlik arusaam (realismi) arusaam Mis on Sõnumite või Interaktsiooni kommunikatsioon? informatsiooni (vastastiktoime)
Kant 1724- 1804 Kas metafüüsika on üldse võimalik? Ta tekitas pöörde kogu filosoofias. Ta oli esimene suur ülikoolifilosoof, vanapoiss. Oli saksa kuulsaim professor. Inimlik arukas kogemus on tema vaatluse alus. Tema jaoks on maailm kahene – aru ja tunnetus. Kant ühendab teineteisega ratsionalismi ja empirismi. „Ehkki meie tunnetus algab kogemusest, ei sünni ta siiski tervikuna kogemusest. Tajupildid ilma mõisteta on pimedad, nii nagu on mõisted ilma tajupiltideta tühjad.“ Tema filosoofiat kutsutakse transtsendentaalseks filosoofiaks. Ta vaatleb meelelise tunnetuse ja aru eeldatud põhimõtteid eraldi. Aru kategooriad: kasuaalsus(põhjus-tagajärg). Ta eristab 12 kategooriat. Maailma sellisena nagu ta meile ilmneb ei ole olemas ilma paratamatuse ja juhuseta. Traditsioonilise metafüüsika kriitika. Ta analüüsib hinge ja jumala mõisteid. Kuidas saab meie mõistusesse tekkida ideid, millele pole reaalses elus vasteid. Kant seostab seda inimese
· Mõistuse piirist väljas on regulatiivsed ideed nagu näiteks hing, lõputus, jumal, vabadus. · Kanti transtsendentaalne esteetika ehk tunnetusteooria on õpetus meelelisest tajust, teadmiste omandamisest maailmast meelte kaudu, mis toimub esimeses järjekorras ja millele lisandub loogika ehk mõtlemine. Tunnetuse jaoks on olulised mõlemad nii maailma tajumine kui ka mõtlemine. Kant: ,,Tajupildid ilma mõisteteta on pimedadm nii nagu mõisted ilma tajupiltideta on tühjad". · Kanti tunnetusteooria skeemi (meie võimaliku tunnetuse maailm fenomenaalne maailm (transtsendentaalne) vs asjad iseeneses noumenaalne maailm, millele inimtunnetusel ei ole ligipääsu (transtsendentne) · Filosoofia saab Kanti järgi olla üksnes transtsendentaalfilosoofia, st tegeleda tunnetusvõime kirjeldamisega mõistuse positsioonilt. Filosoofia ei ole võimeline kirjeldama transtsendentseid fenomene · Nb
näiline. Ehkki kogu meie tunnetus algab kogemusest, võtab Kant kokku ei sünni ta siiski tervikuna kogemusest. Igasuguste teadmistega liitub meie oma mõistuse sinna asetatud mõisteline aines, mis on a priori ja seetõttu algupäralt ratsionaalne. Kuid mitte mingi mõiste ei ole midagi ilma materjalita, mida töödelda; selle annab empiiriline kogemus. Tajupildid ilma mõisteteta on pimedad, nii nagu mõisted ilma tajupiltideta tühjad. Tunnetus eeldab mõlemaid. Kanti filosoofiat kutsutakse mõnikord trantsendentaalseks (teispoolne) filosoofiaks. (pürgib paljastama kogemuse üldkehtivaid jooni, ilma milleta poleks ta võimalik.) Meos: Inimtunnetuse käsitluses sooritas ta oma sõnutsi kopernikliku pöörde . Poola astronoom Mikolaj Kopernik (14731543) väitis, et mitte Päike ei liigu, vaid hoopis Maa ning just viimase liikumise tõttu meile näib, nagu liiguks Päike. Kant väitis, et kui me maailma
annaabi.ee 
