informatsiooni. Mõlemad on deklaratiivsed või representatiivsed, kuna nende sisu on võimalik kirjeldada väidetena objektide ja nende omaduste kohta. Mõlemas mälus säilitatavaid teadmisi saab võrrelda ümbritseva maailmaga ja nende teadmiste põhjal tehtud järelduste tõesust saab hinnata. Andmete salvestamist ühte süsteemi on raske eristada andmete salvestamisest teise süsteemi. Mõlemasse süsteemi saab salvestada andmeid mitme tajumodaalsuse kaudu ja selleks piisab vaid mõnest hetkest. Mõlemad süsteemid, episoodiline ja semantiline, suudavad registreerida ja salvestada informatsiooni maailma erinevate seisundite kohta, kaasa arvatud inimese enda sees toimuvad sündmused. Mõlemas süsteemis talletatud informatsioon on paindlikult kättesaadav, mis tähendab seda, et sama sündmuse kobar on aktiviseeritav ja aktualiseeritav mitmete instruktsioonide, vihjete ja ajendite mõjul. (Tulving, E.
mõtlemist käsitletakse loogiliste järeldusprintsiipide süstemaatilise rakendamisena. Ohlssoni arvates on inimmõistus pigem enaktiline, kujutades endast reaalses maailmas sooritatavate toimingute mõttelisi mudeleid. Ohlssoni teooria kohaselt ei kasuta inimesed ainult sõnalisi arutlusi järelduste tegemiseks, vaid toetuvad oma mõtlemises hoopis arutluseks olevate objektide ja esemete multisensoorsetele ehk mitme tajumodaalsuse vahendusel saadud mudelitele. Mõtlemisoskused, mida püütakse õpetada abstraktselt, ei üldistu, sest õpilastel puudub võimalus nende seostamiseks oma konkreetsete kogemuste, protseduuriliste teadmiste ja hüpoteetilis-heuristilise mõtlemisega, mis aitavad otsustada, millal ja kuidas kasutada konkreetset arutlusviisi. Et õetada õpilasi mõtlema, peaksid õpetajad pöörama rohkem tähelepanu protsessidele, mis seostuvad ainevaldkonna süsteemsete teadmiste omandamise ja rakendamisega
füüsika vallast Päikesesüsteemi tekkimise ja universumi vanuse arutamiseni. Helmholtzi nimetatakse ka üheks psühholoogia loojaks. Tema panus psühholoogiasse: 19 20 1. Youngi-Helmholtzi värvitaju teooria; 2. kuulmise resonantsi teooria (Ohmi seaduse seletus); 3. Johannes Mülleri spetsiifilise närvienergia printsiibi laiendus ühe tajumodaalsuse siseselt ("märgitud liinid"); 4. tajumise üldised printsiibid: - teadvustamata otsustuste (unbewusster Schluss) reegel; - tajude (Wahrnehmung) aistingutest (Perzeption) eristamise reegel; - tajude kasulikkuse reegel.(Vikipedia) James Gibson (1904-1979) – ökoloogiline tajuteooria- selle kohaselt tekib inimese taju vahetult, ilma et oleks vaja oletada mõtlemislaadset otsustusprotsessi.
- erinevate kiirusagara piirkondade funktsionaalset spetsiifikat Funktsionaalselt saab hargistada – primaarne somatosensoorne osa ja posterioorne parietaalne osa. Oluline roll ümbritseva keskkonna tajumisel ja selles orienteerumisel. Hindab ja reageerib keskkondlikele stiimulitele bottom-up töötluse põhimõttel. Siia koondub mitut tüüpi tajuinfot (somatosensoorne, nägemistaju). Orienteerumiseks vastava tajumodaalsuse “kaardid”. Nägemisinfo töötlemise dorsaalne tee kulgeb kiirusagaratesse objektide asukoht, KUS tee keha liigutuste suunamine ruumis objektide suhtes, KUIDAS tee -kiirusagara kahjustusega seotud häireid ja sümptomeid (sensoorse taju häired, neglekt, apraksiad, akalkuulia) Neglekt Tähelepanu töötluse häire, mille korral vasakut poolt maailmast ignoreeritakse /ei märgata. Neglekti korral kogu tähelepanu fookus on nihkunud, mõjutab nii nägemistaju, kuulmist, puutetundlikkust.
annaabi.ee 
