Rene descartes
poole"
D. süstemaatilisel kahtlusel ei ole mingeid piire see hõlmab kõike ja ükskõik mida. See on
teoreetiline, sest loomulikult ei saa me oma praktilises ja igapäevases elus ning toimingutes
kogu aeg kahelda. D. ei ole skeptik, sest skeptikute jaoks oli kõiges kahtlemine nende
uurimustöö tulemus ja lõpp, aga D.-le on kõiges kahtlemine uurimustöö algus ja eelduseks.
Erinevatel meelteandmetel põhinev teadmine on alati ebakindel, sest tekivad erinevad
tajumisvead või illusioonid (nt. see üldlevinud näide veega täidetud klaas ja kui panna sinna
lusikas, siis lusikavars murdub või et tähed taevas näivad meile väikestena).
Ehkki D. usub end teadvat tänu meeleelunditele, et istub parajasti, paber käes, meeldivalt
soojendava kaminatule ääres, ümberringi tuttavad esemed, võib ta tegelikult eksida isegi
selles iseenesestmõistetavuses. Sest, tõdeb D., kust ma tean, et ma parajasti ei maga ja und ei
näe
annaabi.ee 
