talletatud informatsiooni maailma nähtustest, sündmustest ja objektidest. Tajumine on KOMPLEKSNE PROTSESS, mis tugineb aistingule, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Üks ja seesama muutumatu kogum sensoorsetest signaalidest(heledad ja tumedad piirkonnad nägemisväljas ning servasid moodustavad jooned) on tõlgendatav erineval moel sõltuvalt sellest, millised objektid meie tajusüsteem nendest aistingute andmetest välja valib. TAJUMISPROTSESS on aistingute andmetest kui etteantud eeldustest järelduse tegemine, kuid erinevalt verbaalsest loogilisest järeldamisest toimub see nii, et lahenduseks on tavakujund. Taju on MÕTESTATUD tunnetusprotsess, sest üldjuhul mõistab tajuja esemete ja nähtuste tähendust ja/või otstarvet. Taju on KATEGORISEERIV tunnetusprotsess, sest tajumise käigus paigutab tajuja mõttes tajutava mõne talle tuttava kategooria alla, mis omakorda eeldab eelnevat õppimist ja kogemist. Taju on
teooriateni. - Vene vormikoolkond tegutses 1910.-1920. aastail Venemaal (Moskva, Peterburi), sinna kuulusid Viktor Sklovski, Boriss Tomasevski, Juri Tõnjanov, Roman Jakobson, Boriss Eichenbaum jt. 42. Mida tähendab kummastamine kui kirjandusvõte? Tooge näiteid. () - Võtted, millega kujutatu muudetakse justkui võõraks, kummaliseks. - ...kunsti võtted on asjade kummastamine ja raskepärane vorm, mis raskendab ja pikendab tajumist, sest tajumisprotsess on kunstis omaette eesmärk ja seda tuleb pikendada. - Objekt tuleb üle viia ,,harjumusliku taju sfäärist uudse taju sfääri". 43. Mis on kummastamise eesmärk? Mis on Brechti võõritusefekti eesmärk? - Lähedane on saksa näitekirjaniku Bertolt Brechti võõritusefekt (Verfremdungseffekt) kui tehnika, ,,mille abil võib kujutatavatele sündmustele anda ,,silmatorkavuse, selgitamisvajaduse, mitte- endastmõistetavuse, mitte-lihtsalt-loomulikkuse pitseri." Selgitas
Kui selles tuleb mingeid teatud takistusi, siis on see eelkõige sotsiaalse pealisehituse ilmingud. Peamine negatiivne tundmus, mis tekib on stress. Peamised sotsiaalsed stressorid on inimestevahelised suhted. 15 5. VAIMUHAIGUSTE SÜMPTOOMID Eksisteeriv maailm on meie aistingute allikaks, nad on välismaailma lihtsaim vorm. Aistingud ei peegelda eset tervikuna vaid ainult selle üksikuid omadusi: värvust, kuju. Tajumisprotsess ei ole ainult aisting vaid ka kujutlemine ja mõtlemine. Tajumin ei ole tegelikkuse mehaaniline peegeldamine, ega lihtne fotografeerimine; tajumine on loominguline, aktiivne protsess. Tajumise häireid jaotatakse kaheks: illusiooniks ja hallutsinatsiooniks. 1. Illusioon on reaalselt eksisteeriva eseme väär tajumine, s.t. eset tajutakse moonutatuna. On olemas mitmesuguseid illusioone, nimelt: a) füüsikalised, füüsika seadustest tulenevad illusioonid