või vähem valgust [cd/m2] - valgustustihedus, valgustatus pinnaühikule e. pinnaühikule langev valgusvoog [lx] Inimese silma ja nägemismeelt iseloomustavad omadused: - akkommodatsioon, nägemisteravus, silmaläätse kohandumisvõime fokusseeruda erinevatele kaugustele - adaptsioon, kontrastitundlikkus, silma pupilli omadus reageerida erinevatele heledustele - tajumiskiirus, eristamiskiirus, maksimaalne 600-700 lx juures Inimese töökeskkonna erinevaid valgustustingimusi ja mõjusid inimesele iseloomustavad: - üldvalgustus ja kohtvalgus - loomulik ja kunstlik valgustus - räigus, heleduste sobimatu jaotus, ebamugav valgustus - vaateväli, see väli, kuhu pilk on otseselt suunatud - nägemisväli, väli 60 üles, alla, paremale ja vasakule ninast Riskitasemed: - I : triviaalne - II: talutav
Kuigi valgusele reageerib vahetult esmajoones inimese silm, avaldub valguse mõju kogu organismile, sest silma töö on tihedalt seotud kesknärvisüsteemiga. Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning silma-, närvi-, südame-veresoonkonnahaiguste teket ja arengut. Puudulik valgustus suurendab (töö)väsimust. Tööruumi valgustuse parandamisel suurenevad nii silma kontrastitundlikkus, nägemisteravus ja tajumiskiirus kui ka nägemise stabiilsus. Valguse efektiivsust saab iseloomustada mitmete erinevate kvalitatiivsete ning kvantitatiivsete näitajatega. Suhteliselt kerge määratavuse tõttu on levinud valgustatus ehk 1 Uuema puudumisel võib kasutada ka EVS-EN 12464-1:2003. 1
Ülavalgustuse osa kombineeritud valgustuses peab olema vähemalt 10%. Ainult kunstliku valgustuse kasutamine tööstuses on lubatud üksnes sel juhul, kui seda nõuab tehnoloogia - kunstkiud, täppismõõteriistad, elektroonikaaparatuur, kus töödeldakse materjale, mis ei talu päevavalgust. Tööruumi valgustustingimuste paranemisel suurenevad sellised tähtsad tööprotsessi ratsionaalse ja ohutu organiseerimise tegurid nagu silma kontrastitundlikkus, nägemisteravus ja tajumiskiirus ning nägemise stbiilsus. Valgustuse efektiivsust iseloomustatakse suure hulga nii kvantitatiivsete kui ka kvalitatiivsete näitajatega. Suhteliselt kerge määratavuse tõttu on neist praktikas levinud valgustatus ehk valgustustihedus (varem valgusstustugevus), mille mõõtühikuks on luks (lx) 1 m2 suurusele pinnale langeva 1 lm (luumeni) suuruse ühtlase valgusvoo pindtihedus. Nagu lähtub sellest määratlusest, iseloomustab valgustustihedus pinnale langvat valgusvoogu.
Alzheimer disease)- Ajurakkude kohatine hukkumine, ajus moodustuvad seniilsuslaigud, areneb nõdrameelsus. 8. Üldised ja spetsiifilised vaimsed võimed. Tähistatakse tähega g (parem termin kui intelligentsus) 60.-ndad (environmentalism) Alates 70.-ndad (geneetiline komponent päritavuses) a. Identsetel kaksikutel pärandumine 0,85 b. Mitteidentsetel kaksikutel pärandumine 0,60 Spetsiifilised: lugemine, kõne, loogiline mõtlemine, ruumiline ettekujutus, tajumiskiirus, mälu. 9. Kvalitatiivsed käitumistunnused 1. Intelligentsusomadused 2. Psüühikahäired ja sõltuvused · Alkoholism · Suitsetamine · Skisofreenia, bipolaarne meeleoluhäire ja agressiivsus 3. Käitumisgeenide valik FOXP2 (7-das kromosoomis) Kõnegeen Kunstlik valik (loomkatsed) 10. Kvantitatiivsed käitumistunnused
16. Üldised ja spetsiifilised vaimsed võimed. Tähistatakse tähega g (parem termin kui intelligentsus) 60.-ndad (environmentalism) Alates 70.-ndad (geneetiline komponent päritavuses) a. Identsetel kaksikutel pärandumine 0,85 b. Mitteidentsetel kaksikutel pärandumine 0,60 Spetsiifilised: lugemine, kõne, loogiline mõtlemine, ruumiline ettekujutus, tajumiskiirus, mälu. 17. Emotsionaalne intelligentsus Inimese emotsionaalne intelligentsus (EQ). Emotsionaalne intelligentsus ei pruugi korreleeruda akadeemilise võimekusega (IQ). Isikuomadustest kuni 50% on määratud geneetilise varieeruvusega, ülejäänud 50% tuleneb keskkonna toimest. 18. Alkoholism alkoholism (ingl. Alcoholism)- Alkoholisõltuvus, tugeva päritavusega haigus. 19. Skisofreenia skisofreenia (ingl
annaabi.ee 
