Prantsuse valgustusaja filosoofid, nende põhiseisukohad
A priori alla : nt arusaamine põhjuslikkusest, tajumine et igal asjal on põhjus. Kui millelgi
pole põhjust, pole see asi meie jaoks ka mõtestatud. Sp püüab inimene alati seletada
olemasolevat maailma. Veel peab olema, et olemas oleks meeltetaju: ajataju ning
ruumitaju. Põhjuslikkus saab ilmneda ainult ajas ja ruumis. On veel selliseid
mõisteid/kategooriaid nt ,,üks" ja ,,palju" hulgamõisted. Peavad olema meis enne kui tunnetus
saab võimalikuks.
Mõisted tajumiseta on tühjad (Kant ühendab siinkohal ratsionalismi ja imperialismi) Mõistus
näitab tajumise/maailma piire. Välismaailma tajumine asi iseeneses. Nt punane värv
milline ta on omal puhtal kujul?
Me ei taju maailma sellisena, nagu see on, vaid nii, nagu meile näib, sest mõistus ja
kogemus esitab ühe versiooni maailmast, lõplikku ei saa, see on kättesaamatu. Inimese
arusaam maailmast annab tükikese tegelikust maailmast, aga mitte puhtal kujul, me ei pääse
kogemuste maailmast välja
annaabi.ee 
