sõltub lapse tegevusest. Kasutatavad sõnad kuuluvad baassõnavarasse. Ka kõne mõistmine sõltub situatsioonist. Kui laps hakkab kasutama verbi minevikuvorme, annab se tunnistust sellest, et lapse kõne hakkab toetuma ka mälule. Mälu - umbes 5 a vanuses on mälu kiire areng muutnud selle juhtivaks tunnetusprotsessiks. iseloomulik on taju põimumine mälukujutlustega. Kaemuslik- praktilisele mõtlemisele lisandub kaemuslik-kujundiline. Lapsel on tajukujutlused ülesannete praktilisest lahendamisest, kujuneb võimalus kasutada pilte ülesannete täitmiseks. Paralleelselt areneb verbaalne mõtlemine. Kõnele taju alusel lisandub kõne kujutluste põhjal, samal ajal võimaldab teiste isikute kõne täiendada oma mälukujutlusi. Hakkab arenema sisekõne, mis võimaldab opereerida mälukujutlustega ja reguleerida oma tegevust. Mõtlemine - on juhtivaks psüühiliseks protsessiks 12-14 a vanuses. Iseloomulik on taju, mälu ja mõtlemise tihe põimumine
midagi riiulilt kätte saada). Ligikaudu 5 aasta vanuses on mälu kiire areng muutnud selle juhtivaks tunnetusprotsessiks. Iseloomulik on taju põimumine mälukujutlustega. Märgates tuttavat eset (näiteks isa autot), tulevad lapsele meelde ka need tunnused ja detailid, mis momendil otseselt tajutavad ei ole. Kaemuslik-praktilisele mõtlemisele lisandub kaemuslikkujundiline. Viimase aluseks on ühelt poolt kujutlused ülesannete praktilisest lahendamisest ja teiselt poolt tajukujutlused, millega opereeritakse mälus. Ühtlasi kujuneb võimalus kasutada pilte ülesannete täitmiseks. Paralleelselt areneb samuti verbaalne mõtlemine. Mõtlemise, sh. verbaalse mõtlemise areng saavutab 12-14 aasta vanuses taseme, mis võimaldab eakohase arenguga õpilastel jõuda järgmisele etapile, kus juhtivaks psüühiliseks protsessiks on mõtlemine. Iseloomulik on taju, mäluja mõtlemise tihe põimumine (taju ja mälu mõtestatus)
Kui madalamad süsteemid on väga vigased, siis takistavad ka kõrgemaid osasid.! Kõnetegevuse juhtimine ajus Tänapäevl valdav osa teadlasets ütlevad, et kõnetegevusopertasioonidekaupa juhitakse piirkondlikult. Need piirkonnad on omavahel väga tihedas seoses. Nt hääldamine ja häälikute tundmine moodustatakse eri piirkonadades, aga ometi on need omavahel seotud. Suur osa ajust osaleb, aga on teatud piirkonnad, mis otseselt sooritavad nende protsesside/toimingute sooritamist. Tajukujutlused on vajalikud ka! Artikuleerides, krijutades osalevad madlamad piirkonnad, aga nad pole otseselt kõnega seotud. Piirkondadel on oma roll ja funk korralda ühe või teise opertasioonide rühma sooritus. Mingitel ajublokkidel (milleks aju on jaotatud) on oma funkt. On 3 blokki. 1. blokk on ajukoorest madalamal. Väike aju , tüvi ja koorealused moodustised kuuluvad siia 2. bloki mooduatvad 3 sagarat: kiiru, kukla ja oimusagar. 3. bloki moodutab frontaalsagar.
annaabi.ee 
