Seega on keeruline mälu igat osa eraldi kirjeldada, kuid tähtsamate osadega tutvumile tuleb meile kõigile kasuks. 7 3. Sensoorne mälu Sensoorse mälu ülesanne on võimaldada stiimuli vastuvõtmist, märkamist ja sisenemist lühiajalisse mällu. Seega püsib informatsioon selles mälus väga lühikest aega, kuid mälu selle osa toimimiseta ununeksid sündmused kohe kui närvisüsteem on need registreerinud. Informatsioon salvestub mällu tajukujundina, mitte semantilise tähendusega materjalina. Antud mälu omakorda koosneb erinevatest alamsüsteemidest vastavalt erinevatele sensoorsetele modaalsustele. Näiteks on inimesel ikooniline ja kajamälu, mis on vastavalt seotud nägemise ja kuulmisega (eek-malu.weebly.com 2015). 3.1. Ikooniline mälu Väga suure mahuga, kuid kestvus on 250-300 millisekundit. Siinkohal võib tekkida küsimus, miks on inimesel vaja nii lühikese kestvusega mälu. Arvatakse, et seda läheb vaja
Arvatakse, et see tuletab asjade omavahelist seost ning see tuleneb ka kogemustest. 5. taju on valiva iseloomuga tähelepanu tekib tahtlikult või tahtmata. Mõnda asja tajume, mõnda mitte, valiku teeb tähelepanumehhanism. 6. taju kohanemisvõime lühi ja pikaajaline. Lühiajaline näit. pupillid. Kiiresti kohaneme elutingimustega. Paljud rahvad ei erista sinist ja rohelist värvi. 7. ajalised ja ruumilised vastastoimed ruumiline on see, kui midagi tajukujundina vastu võtame, sõltub see sellest, mis süsteemis ta on, millisel taustal. Ajaline vastasmõju e tajukujundi tekkimisel on oluline ka see, mis enne ja pärast tajume(näit. tõstame raskust, siis pärast tundub teine raskus teist moodi). 8. õppimine osa asju sündides, osa õpime. Organismi arengus on kriitiline periood , kus taju kujuneb, kui taju on siis häiritud tekivad tajuhäired(näit
kutsunud sobivate ajendite poolt (näiteks oma möödunudaastase sünniüäeva meenutamine). Lisaks lühi- ja pikaajalisele mälule, on inimesel ka sensoorne mälu. Sensoorse mälu ülesanne on võimaldada stiimuli vastuvõtmist, märkamist ja sisenemist lühiajalisse mällu. Seega püsib informatsioon selles mälus väga lühikest aega, kuid mälu selle osa toimimiseta ununeksid sündmused kohe kui närvisüsteem on need registreerinud. Informatsioon salvestub mällu tajukujundina, mitte semantilise tähendusega materjalina. (refereeritud: Tulving, E. 2002. Mälu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus) Veel üks liigendus teeb vahet eksplitsiitse ja implitsiitse mälu vahel. Eksplitsiitses ehk ilmutatud mälus olevat informatsiooni on inimene ise aktiivselt meelde jätnud ning seal olevaid teadmisi on võimalik tahtlikult meenutada samal ajal kui Implitsiitne ehk peidetud mälu sisaldab informatsiooni, mida inimene ei ole tahtlikult õppinud või mille olemasolust ei
annaabi.ee 
