Tööleht, kordamine - Taju 1. Mis on aisting? on välis- või sisekeskkonnaüksikute nähtuste või nende omaduste peegeldumine teadvuses. Aistingutest saadud info tõlgendub ajus tajukujundiks. 2. Mis on taju? on esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjumisel meeleorganitele ja meeleorganitega vastuvõetud eri aistingute ühendamine ja korrastamine ajus terviklikeks kujunditeks 3. Tervikliku tajupildi tekkeks on olulised 4 tingimust, nimeta need: 1. Lähedus – ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal asetsevaid objekte. 2. Suletus – tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri. 3
T tajumus S-ist on S1. See on taju dimensioon. Gerbneri (modifitseeritud) mudel S ja S1 suhe on valiku tulemus, sest T ei suuda S-i kogu selle keerukuses peegeldada. Kui T on masin, siis määrab valikuvõimaluse ja tulemuse seadme tehniline võimsus. Kui T on inimene, on lugu keerukam. Inimtaju on psühholoogiline protsess, mis seisneb esemete või nähtuste meelelises tervikpeegelduses. See ühendab ja korrastab aistinguid tajukujundiks. Niisiis ei ole taju lihtne ärritajate vastuvõtt, vaid nõupidamine, milles välised ärritajad viiakse vastavusse juba olemasoleva käsitlusega. Kui see õnnestub, tekib tajukujund, millele antakse tähendus. Vertikaalses dimensioonis muutub S1 sõnumiks VS. Sündmust edastav sõnum jaguneb kaheks: vormiks (V) ja sisuks (S). Sisu saab edasi anda mitmes vormis. On terve hulk võimalikke vorme, mille seast on valitud ainult üks. Sõnumi sisule parima vormi valimine
Tunnetuspsühholoogia seminar III MEELED 1. Aistingute teke. Mille poolest erineb see tajust. Tajuprotsesside seaduspärasused ja etapid. · Aisting on välis- või sisekeskkonna üksikute nähtuste või nende omaduste peegeldumine teadvuses. Aistingutest saadud info tõlgendub ajus tajukujundiks. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: · retseptoritest e tundenärvilõpmetest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; · närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; · vastavatest peaaju piirkondadest kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. Aistingute adaptsioon ehk ärritajaga kohanemine
• Teadvus ei ole ainult sensoorsele stimulatsioonile vastamine või võime tekitada liigutusi – nt südamelöögid, teadvusetu inimese selgroo refleksid (masinad, kes reageerivad sensoorsele infole ja liiguvad vastavalt ei oma teadvust jne). Teadvus on midagi enamat. Mis on sõlmimisprobleem ja kuidas on seda püütud lahendada? • Sõlmimisprobleem (binding problem) – kuidas erinevad tunnused (värvus, suurus, liikumine, heli jne) kombineeritakse teadvustatud terviklikuks tajukujundiks? 1) Treismani tähelepanulise integratsiooni teooria: tähelepanu on mehhanismiks, mis integreerib erinevad üksiktunnused tervikobjektiks ja alles seejärel jõuab objekt teadvusesse. 2) Von der Malsburg, Singer, Engel ja Cricki neurobioloogiline sünkroniseeritusse mehhanism: tunnuseid representeerivad ajukoores erineval määral tundlikud neuronid, mis saadavad perioodiliselt välja bioelektrilisi impulsse. Kui me mingit objekti teadvustame, siis erinevates piirkondades olevad neuronite
- Ei ole alati samasugune – sõltub inimese seisundist eluea ja ka ööpäeva jooksul - Ei ole ainult sensoorsele stimulatsioonile vastamine või võime tekitada liigutusi nt südamelöögid. Eelduseks olevad protsessid: ärkvelolek, tajaumine, tähelepanu, töömälu. Mis on sõlmimisprobleem ja kuidas on seda püütud lahendada? Kuidas erinevad tunnused (värvus, suurus, liikumine, heli jne) kombineeritakse teadvustatud terviklikuks tajukujundiks. - Treismani tähelepanulise integratsiooni teooria – tähelepanu on mehhanism mis integreerib erinevad üksiktunnused tervikobjektiks ja siis jõuab objekt teadvusesse - Neurobioloogiline sünkroniseeritusse mehhanism – tunnuseid representeerivad ajukoores erineval määral tundlikud neuronid mis saadavad perioodiliselt välja bioelektrilisi impulsse. Kui objekti teadvustame siis erinevates piirkondades olevad neuronite
Meeltest tulenev energia ja selle töötlemist tähendab taju olemasolu. Energia ise tuleb kas ümbritsevast maailmast meelte abil ajju või see tuleb organismi sisekeskkonnast. Kehade või sündmuste omaduste kohta käivat informatsiooni kannab endas energia, mis on tajutav. Taju taastab kehade ja sündmuste omadusi inimese ajus just sellise informatsiooni baasil. Kui energiast, millest aru saadakse, on vastu võetud, siis on see taju oma ülesande täitnud. Seda nimetatakse tajukujundiks. Eksisteerivad ka taju suhtelised ja absoluutsed piirid. Taju absoluutsed piirid esinevad siis, kui tajutakse stiimulite kõige väiksemaid või kõige suuremaid väärtusi. Kuid esinevad ka nn suhtelised piirid. Need esinevad siis, kui on võimalik tajuda kõige väiksemaid muutusi, mis on stiimuli väärtuste osas. Inimene ei taju just absoluutseid suurusi, vaid tajutakse enamjaolt ikkagi suuruste omavahelisi suhteid. Astmefunktsioonina stiimuli füüsilisest väärtusest on võimalik
Meeltest tulenev energia ja selle töötlemist tähendab taju olemasolu. Energia ise tuleb kas ümbritsevast maailmast meelte abil ajju või see tuleb organismi sisekeskkonnast. Kehade või sündmuste omaduste kohta käivat informatsiooni kannab endas energia, mis on tajutav. Taju taastab kehade ja sündmuste omadusi inimese ajus just sellise informatsiooni baasil. Kui energiast, millest aru saadakse, on vastu võetud, siis on see taju oma ülesande täitnud. Seda nimetatakse tajukujundiks. Eksisteerivad ka taju suhtelised ja absoluutsed piirid. Taju absoluutsed piirid esinevad siis, kui tajutakse stiimulite kõige väiksemaid või kõige suuremaid väärtusi. Kuid esinevad ka nn suhtelised piirid. Need esinevad siis, kui on võimalik tajuda kõige väiksemaid muutusi, mis on stiimuli väärtuste osas. Inimene ei taju just absoluutseid suurusi, vaid tajutakse enamjaolt ikkagi suuruste omavahelisi suhteid. Astmefunktsioonina stiimuli füüsilisest väärtusest on võimalik
Meeltest tulenev energia ja selle töötlemist tähendab taju olemasolu. Energia ise tuleb kas ümbritsevast maailmast meelte abil ajju või see tuleb organismi sisekeskkonnast. Kehade või sündmuste omaduste kohta käivat informatsiooni kannab endas energia, mis on tajutav. Taju taastab kehade ja sündmuste omadusi inimese ajus just sellise informatsiooni baasil. Kui energiast, millest aru saadakse, on vastu võetud, siis on see taju oma ülesande täitnud. Seda nimetatakse tajukujundiks. Eksisteerivad ka taju suhtelised ja absoluutsed piirid. Taju absoluutsed piirid esinevad siis, kui tajutakse stiimulite kõige väiksemaid või kõige suuremaid väärtusi. Kuid esinevad ka nn suhtelised piirid. Need esinevad siis, kui on võimalik tajuda kõige väiksemaid muutusi, mis on stiimuli väärtuste osas. Inimene ei taju just absoluutseid suurusi, vaid tajutakse enamjaolt ikkagi suuruste omavahelisi suhteid. Astmefunktsioonina stiimuli füüsilisest väärtusest on võimalik
annaabi.ee 
