DESCARTES meditatsioonid
ma tunnen valu; mis vajab toitu või jooki, kui kannatan nälga või janu jms. Ja seetõttu pole vaja
kahelda, et temas on tõtt.
Loomus õpetab ka seda, et valu, nälja, janu jm tajude kaudu ma pole mitte ainult oma keha juures
nagu laevnik laeva juures21 vaid olen temaga väga tihedalt seotud ja justkui läbi segatud, sel määral,
et ma moodustan temaga teatava ühtsuse. Muidu ma ju olemata midagi muud kui mõtlev asi ei
tunneks valu, kui keha haavatakse, vaid tajuksin seda haava puhta mõistusega [puro intellectu],
nagu laevnik tajub nägemise kaudu, kui laevas midagi puruneb; ja kui keha vajab toitu või jooki,
siis mõtleksin seda selgepiiriliselt ja mul ei oleks segaseid nälja ja janu tundeid. Sest päris kindlasti
pole janu, nälja, valu jm tunded midagi muud kui teatavad segased mõtlemisviisid, mis pärinevad
vaimu ja keha ühendusest ja justkui segatusest.
Peale selle õpetab loomus mulle veel, et mu keha ümber eksisteerivad teised, minust erinevad