tuginema. Jumalal on Descartes'i filosoofias väga tähtis koht. Teda ei huvita Jumala olemasolu teoloogilistel põhjustel, vaid pigem on Jumalal süstemaatiline roll tema filosoofias. Descartes'i filosoofia järgi on iseenese olemasolu ainus, milles kahelda ei saa. Tema arvates ei olnud loomad intelligentsed ega mõistuslikud olevused, kuid nad said oma meeltega vastu võtta tajukogemusi. Descartes avaldas õpetuse, mis seisneb hinge ja keha eraldatuses. Ta on öelnud, et tema, s.o hing, mille tõttu ta on see, mis ta on, on täiesti erinev kehast, ja teda on isegi kergem tunnetada kui keha, sest kui ei oleks keha, siis hing oleks ikkagi see, mida ta on. Ta eristas kuut põhikirge: imestus, armastus, vihkamine, soov, rõõm ja kurbus. Descartes'i kõige kuulsam lause "Mõtlen, järelikult olen olemas"
propedeutilisel perioodil saada selgeks, mida lapsed juba oskavad, milline on nende lähim arenguvald. Uurimused on teinud kindlaks, et intellektipuudega lapsed võrreldes tavalastega eksivad peaaegu alati nii hulkade tajumise, võrdlemise kui ka hulkadega tehtavate operatsioonidega. Hulkade tajumise puhul on hea teada, et vaimupuudega laps oma emotsionaalsest passiivsusest tingituna ei oma võrreldes eakaaslastega spontaanseid tajukogemusi ümbritsevatest hulkadest. Nad ei ole asjadega manipuleerinud, neid uurinud, vaadelnud jne. seepärast tuleb nüüd ärgitada lapsi just selliseid toiminguid tegema. Õpetaja ülesanne on leida sihipärane tegevus ja küsimustega tagant tõugata lapsi leidmaks esemete omadusi, nii erinevaid kui ka sarnaseid. Lapse arvates ei pruugi geomeetriliste kujundite rühma (ringid ja kolmnurgad) nt kolmnurgad, sest need on teravate tippudega, täiesti normaalne. Neil puudub ka üldistamisoskus
annaabi.ee 
