Sõrmed muutuvad harjutamise tulemusel tugevamaks ja paindlikumaks, mis kergendab kirjutama õppimist.13 Üldmotoorikat ja koordinatsiooni saab arendada läbi tasakaalu- ja rütmiharjutuste (näiteks mööda joont kõndimine, liikumine rütmis) ning silma-käe koostöö arendamisega (näiteks puslede ja mustripiltide abil). Mida kiiremini suudab laps tajuda erinevaid olukordi, esemeid jms, seda paremini tuleb ta toime uutes ülesannetes, olukordades. Tajukogemused rikastavad kujutlusvõimet ja seeläbi areneb sõnavara ning analüüsi- ja sünteesivõime. Nägemis- ja ruumitaju saab arendada läbi kujundite eristamise, võrdlemise, teksti sisse peidetud sõnade leidmisega. Kuulmistaju areneb läbi heli ja mürade eristamise; hääldusvigade märkamisega teiste kõnes. Kompimistaju saab arendada esemete eristamisega kompimise teel.14 Lapse oskamatus tähele panna võib kaasa tuua probleeme nii üleklassiliste kui iseseisvate ülesannetega
seotud kõne ja selle arenguga. Pikka aega arvati, et imik hakkab keskmisele kuulmisärritusele reageerima alles 20-päevaselt kuid katseliselt on kindlaks tehtud, et loode kuuleb helisid ka juba sünnieelselt isegi, kui ema neid ei kuule. Väikelapse taju on tugevalt seotud emotsioonidega. Esmajärjekorras tajubki ta just seda, mis talle suurt emotsionaalset muljet avaldab. See tuleneb ka sellest, et tal puudub veel oskus oma taju tahtlikult millelegi suunata. Seega saab väikelaps kõik oma tajukogemused tahtmatu tähelepanu vahendusel. Samuti on suur osa väikelapse tajust kompimismeele abil saadud. See on ka põhjuseks, miks ta kõike haarab ja katsub. Kasvades hakkab ta usaldama ka teiste meelte abil saadud infot. Üleüldse soodustab taju arengut väikelapseeas aktiivne tegevus esemetega. Näiteks ruumitaju kujunemiseks aktiivne liikumine ruumis. Ajataju kujuneb välja koolieelses eas. Kolmeaastane oskab kasutada vaid mõnda ajamäärust,
1. Kujund on igapäevane kogemus, mida 1. Palun defineeri kujund. Palun defineeri mõiste. Selgita, mille kogevad inimesed suuremal või väiksemal poolest erinevad kujund ja mõiste määral. Nad sarnanevad reaalsetele teineteisest. Too oma näide nii objektidele, mida nad esindavad. Kujundid on kujundi kui ka mõiste kohta. kvaasitajulised kogemused ehk nad on tajukogemused (inimesed nagu näeksid neid, kuigi vastavat objekti või stiimulit ei ole). Kujundite nägemine on tahtega suunatav ehk võime otsustada, et kujutame midagi ette. Kujundid ei pruugi olla ainult visuaalsed, vaid ka kuulmise või maitsmise kohta. Näiteks
Siin ei huvita meid selle nähtuse ,,võimalikkuse probleem" - et kas elu pärast surma on olemas või mitte, et kas need on kõigest illusioonid inimese surevas ajus või nähakse ikkagi reaalseid sündmusi jne. Neid küsimusi me siin ei hakka arutama ega käsitlema. Siin huvitutakse ainult inimese tajudega seonduvatest kogemustest. Need on ikkagi olemas olgugi kas siis reaalselt või on need illusioonid. Me vaatame kuidas on sellised tajuefektid seotud Maailmatajuga. Need tajukogemused, mida me hakkame uurima, on olemas inimese surevas ajus. Need on dokumenteeritud vastavate aju-teadlaste poolt. Kahelda nende olemasolus pole võimalik. Küsimus on lihtsalt selles, et kas need elamused on reaalsed või lihtsalt sureva aju illusioon. Kuid seda me siin ei hakka käsitlema. Surmalähedasi kogemusi on kogenud miljonid inimesed üle kogu maailma. Nende inimeste tunnistused kogetud elamuste kirjeldamisel langevad kokku Unisoofias kirjeldatud psüühiliste ilmingutega
Siin ei huvita meid selle nähtuse ,,võimalikkuse probleem" - et kas elu pärast surma on olemas või mitte, et kas need on kõigest illusioonid inimese surevas ajus või nähakse ikkagi reaalseid sündmusi jne. Neid küsimusi me siin ei hakka arutama ega käsitlema. Siin huvitutakse ainult inimese tajudega seonduvatest kogemustest. Need on ikkagi olemas olgugi kas siis reaalselt või on need illusioonid. Me vaatame kuidas on sellised tajuefektid seotud Maailmatajuga. Need tajukogemused, mida me hakkame uurima, on olemas inimese surevas ajus. Need on dokumenteeritud vastavate aju-teadlaste poolt. Kahelda nende olemasolus pole võimalik. Küsimus on lihtsalt selles, et kas need elamused on reaalsed või lihtsalt sureva aju illusioon. Kuid seda me siin ei hakka käsitlema. Surmalähedasi kogemusi on kogenud miljonid inimesed üle kogu maailma. Nende inimeste tunnistused kogetud elamuste kirjeldamisel langevad kokku Unisoofias kirjeldatud psüühiliste ilmingutega
Siin ei huvita meid selle nähtuse „võimalikkuse probleem“ - et kas elu pärast surma on olemas või mitte, et kas need on kõigest illusioonid inimese surevas ajus või nähakse ikkagi reaalseid sündmusi jne. Neid küsimusi me siin ei hakka arutama ega käsitlema. Siin huvitutakse ainult inimese tajudega seonduvatest kogemustest. Need on ikkagi olemas – olgugi kas siis reaalselt või on need illusioonid. Me vaatame kuidas on sellised tajuefektid seotud Maailmatajuga. Need tajukogemused, mida me hakkame uurima, on olemas inimese surevas ajus. Need on dokumenteeritud vastavate aju-teadlaste poolt. Kahelda nende olemasolus pole võimalik. Küsimus on lihtsalt selles, et kas need elamused on reaalsed või lihtsalt sureva aju illusioon. Kuid seda me siin ei hakka käsitlema. Surmalähedasi kogemusi on kogenud miljonid inimesed üle kogu maailma. Nende inimeste tunnistused kogetud elamuste kirjeldamisel langevad kokku Unisoofias kirjeldatud psüühiliste ilmingutega
annaabi.ee 
