Kehakeel
Kuna sünnist saati tegeleb ema oma
lapsega rohkem, õpib ta lapse mitteverbaalseid signaale paremini tundma. Kuid siiski on katsed näidanud, et
lapse emotsioonide määratlemine ilma neid esile kutsunud asjaolusid teadmata on raske või isegi võimatu
ülesanne (Nierenberg 1997: 113 ).
Valetamine. Valetades tajub laps oma sisimas midagi segaduse ja hirmu vahepealset. Tema keha annab mõista,
et on tekkinud mingi probleem. Tajukanalite abil kogeb laps tõde ning mõtestab selle mõtlemistasandil lahti. Kui ta
siis valetab, s.t oma kogemust teistsugusena kirjeldab, satub keha omaenese käitumisest segadusse ning hakkab
tagajärgede eest hirmu tundma. Edasi püüab laps tõe mahasalgmiseks varjata iga reetlikku kehakeele avaldust.
Üheteistaastane laps võib liikumatult paigale tarduda, nii et hoiak ega zestid kajasta tegelikku olukorda. Ilme võib
muutuda mõttelagedaks