FILOSOOFIA
sisemised omadused.
Demokritos: sõnad on juhuse, ja mitte looduse poolt. Sõnad on inimeste väljamõeldud
konvensioonid, olevate asjade loomuse tähistamiseks. Keelel ja sõnadel pole seos loomusega,
kõik on inimeste kokkulepe.
Sofistid väidavad, et sõnad on konvetsioon.
Platon,Aristoteles, Thomas Aquinas: sõnad sisaldavad asja sisemist loomust, essentsiat.
Uusaegne empirism (Locke/Hume): sõnad on korduvad tajuimpulsid ehk ,,ideed".
Locke: sõna on sekundaarne sise-taju, tajuimpulsside koosmõjul tekkiv.
Hume: sõnad on tajude koopiad meie mõtlemises. Sõna tähendus tuleb empiirilise sõnakasutuse
kaudu.
Pragmatism: Hewewy: sõna tähendus on pelgalt tegevus- harjumuste komplekt. Sõnal pole
tegemist asja olemusega.
Wittgenstein: sõna tähendus seisneb tema kasutusest, rollis, mida sõna mängib keelemängust.
51. Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees?
Toetutakse Wilhelm von Humboldti sõnadele: ,,Keel ei ole staatiline vahekord, vaid aktiivne