4. ISIKUTEVAHELISED PROTSESSID Suhtlemine- protsess, mis koosneb: 1. Suhtlemispartneri tajumine- teise inimese tunnetamine, mõistmine ja hindamine. ISIKUTAJU. Isikutaju erineb teiste nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. Kausaalne atributsioon-teisele inimesele motiivide ja käitumise põhjuste omistamine: 1. Tajuetalonide kasutamine: teise inimese tõlgendamine tüüpskeemide alusel. Tajuja jagab inimesed tüüpidesse kuuluvaiks (stereotüüpideks). Enamkasutatavaiks tunnusteks on vanus, rahvus, amet või tegevusala. 2. Loogiline järeldamine : inimese üle otsustatakse tema käitumist iseloomustava teabe alusel. 3. Analoogiate kasutamine : teiste üle otsustatakse selle järgi, kuivõrd sarnased on nad tajujaga. 4. Empaatia :Teiste inimeste tundemaailma sisseelamine. Eelnevad 3 toimivad
NB! Pole teadvustatud protsess. Kas pärast lahkuminekut lisan ta fb-s sõbraks? Teen ettepaneku edasiseks suhtluseks? Teise inimese hindamine sõltub muuhulgas ka hindajast: -Milline on tema emotsionaalne seisund -Millise tegevusega on ta hõivatud -Millised on tema eelhoiakud – kui ma olen selle inimese kohta kuulnud vaid head -Millised on eelnevad suhted tajutavaga -Millised on tajuja ja tajutava rollid Taju mehhanismid: skeemid -Personaalsed konstruktid (Kelly, 1955) Tajuetalonide kasutamine – teise inimese tõlgendamine tüüpskeemide alusel. Nn tavateooriad isiksusest Asch (1946) – implitsiitne isiksuseteooria -Asch - isiksuse kesksed jooned - Maier (1955) rolli kirjeldused kesksete joontena -Rosenberg, Nelson, Vivekanethan (1968) kaks hinnangulist põhidimensiooni: intellektuaalne, sotsiaalne – kui tark, kui seltskondlik? - Mida atraktiivsem on inimene, seda enam hinnatakse teda edukaks, enesekindlaks, sõbralikuks,
annaabi.ee 
