Piaget' teoorias on tähtis koht staadiumitel, kus organism on tasakaalu saavutanud. Siis on ka assimilatsioon ja akommodatsioon tasakaalus. Ühelt staadiumilt teisele üleminek on kiire muutuste periood, kus tasakaal puudub. Areng toimub integreeritud, seotud, tasakaalus kognitiivse süsteemi suunas. Inimese arengu perioodid J. Piaget`järgi (vanus, nimetus, sisu). sensomotoorse intellekti periood (0 2 eluaastat) - lihtsad liigutus- või tajuaktid. Lapse kohanemine asjadega. Laps sõltub täiesti ümbrusest, sellest, mida tajub. Ei suuda haarata sündmusi, sest ei peegelda neid mõtetes. reflekside staadium (kuni 1 1, 5 elukuud) kaasasündinud refleksid on esimesed tegevused (imemine, naeratab, häälitseb jne), mis avaldavad aktiivsust, kui miski last stimuleerib esmaste tsirkulaarreaktsioonide staadium (1, 5 4 elukuud) imik
Jean Piaget kognitiivse arengu teooria järgi on lapse arengus neli etappi: 1. sensomotoorse intellekti periood meeleelunditega seotud oskuste areng (02 eluaastat); 2. operatsioonieelse mõtlemise periood (27 eluaastat); 3. konkreetse mõtlemise periood (711 eluaastat); 4. abstraktse ehk formaalloogilise mõtlemise periood (alates 12. eluaastast). Sensomotoorse intellekti perioodil on esiplaanil lihtsad liigutus- või tajuaktid. Toimub lapse kohanemine asjadega. Õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema ja seda peamiselt meelte (nägemise, kuulmise, maitsmise) ja liigutuste (haaramine) abil. Vastsündinutel on olemas maitse- ja lõhnatundlikkus (nt eristavad oma ema lõhna muudest lõhnadest). Laps sõltub täiesti ümbrusest ja sellest mida tajub. Ta ei suuda haarata sündmusi, sest ei peegelda neid mõtetes. 1.4. Psühhosotsiaalne areng Eriksoni järgi: autonoomia vs häbitunde kujunemine (1-3 a)
Kognitiivsed mänguteooriad Jean Piaget (1896 – 1980): Neli staadiumi (arengutaset). Piaget eristas nelja suuremat arengutaset. Esimesed kaks taset on ettevalmistuseks järgnevatele. Operatsioonide tasemeid eristab eelnevatest süsteem. Viimastel tasemetel pole tunnetamine enam fragmentaarne – operatsioonid on omavahel seotud. 1)Sensomotoorne tase (0-2a): lihtsad liigutus- või tajuaktid, lapse kohanemine asjadega. Laps sõltub täiesti ümbrusest, sellest, mida tajub Ei suuda haarata sündmusi, sest ei peegelda neid mõtetes. 2) Operatsiooni – eelne tase (2-7a). Laps suudab opereerida ka kujutlusteda. Lapsel on arenenud kujundlik mõtlemine, mistõttu omab potentsiaalset võimalust haarata järgnevate sündmuste jada. Piaget´ järgi ei omanda laps sümboleid, märke, mida ta mõtlemisel kasutab, mitte sotsiaalset keskkonnast, vaid need tulevad isiklikust kogemusest
·Akommodatsioon- Kognitiivse struktuuri muutmine keskkonnaelementidele kohasemaks. Muudame ennast maailma, keskkonna järgi. Näiteks matkimine. Piaget'i arengu astmed (1970) - Eelmine aste loob võimaluse uuele astmele mineku - Sisemine mot. -> ebamugavus sunnib olukorda muutma, et jõuda uutele kvaliteetidele 1. Oluline on asjakohane küpsemistase Sesnomotoorne 0-2 a - Õppimine on aktiivne protsess - Afektiivsed kogemused - Lihtsad liigudus tajuaktid - Selles faasis ei kasuta ei keelt, ei sümboleid ega kujundeid, kuid gaasi arenedes hakkab neid natuke juba kasutama - Algselt puudub objekti püsivus - Vaimne represitsioon on tekkinud selle astme kriitiline areng - Lapsed loovad isikliku maailma vastavalt enda hetkesoovidele - Kalduvus muuta huvitavaid sündmusi püsivateks ehk intentsionaalsus - Õppimine toimub katse-eksitusmeetodil 2. Preoperatiivne ehk operatsioonide eelne faas 2-7a
E-suhtumine on tihedalt seotud toiduhankimisest vabaks jääva aja tekkimisega. Mida rohkem on inimesel vaba aega, seda rohkem rolli mängib esteetiline suhtlusviis. E- suhtumine haarab endasse inimese loomingulist tegevust maailma suhtes, see on ka kunsti loomise võime ning indiviidi subjektiiv-esteetiline teadvus (tema projektsioon maailma suhtes). 6. Iseloomustage fraasi ,,esteetiline objekt" tähendusi (vähemalt 3). .. kunstiteos .. kunstiteose tahk (meeleline, esteetiline) .. tajuaktid (üksik taju sündmus või sündmuste jada) .. esteetilised omadused (e-objekt kannab e-omadusi) .. esteetiline väärtus (e-objekt kannab e-väärtust) .. esteetiline kogemus (e-objekt tekitab e-kogemust) .. esteetiline hoiaku objekt (e-objekti suhtes võetakse e-hoiaku) 7. Kuidas määratletakse E-hoiaku teooriates (nt Stolnitz) E-objekti? E-hoiaku teooriates määratletakse E-objektina objekti mille suhtes võetakse: .. e-hoiak .. e-vaatenurk .. e-lähenemine
annaabi.ee 
