liustike sulamisvete tõttu. Merevee soolsus mõjutab liikide arvu. See on kõige suurem 35%0 korral, kõige väiksem aga 10-15%0 juures. Läänemere elustiku liigivaesus ongi seletatav vee väikese soolsusega. MAAILMAMERES TOODETAV ORGAANILINE AINE Peanine orgaaniline aine maailmameres on fütoplankton, mis on otseskes või kaudseks energiaallikaks kõikidele teistele meres elavatele organismidele. Fütoplanktoni teke sõltub siijustingimustest ja taimtoitainete olemasolust. Kõige rohkem orgaanilist ainet toodetakse suhteliselt kitsas rannalähedases piirkonnas. Orgaanilise aine hulk maailmameres võib suuresti kõikuda. Kõige kõrgem on produktiivsus 40.-60. lõunalaiuse vahel. Suur fütoplanktoni ja sellest oleneva zooplanktoni hulk on omakorda eelduseks kalarikkusele. Keskmiselt kõrgema orgaanilise aine sisaldusega alad on ühtlasi maailma suurimad kalastuspiirkonnad.
järve või merre.Põllu- ja metsamaa kuivendamine avaldab mõju ka jõgede äravoolule ja vee keemilisele koostisele.Põhjavee tase alaneb ja äravool kiireneb, sest sademevesi pääseb kiiresti kuivendusvõrku ja sealt suublasse. Veetaseme alanemisega pääseb õhk pinnasesse ja kiireneb org. aine lagunemineMaa kuivendamisega kaasneb äravooluvee keemilise koostise muutumine. Soostunud aladelt voolava vee pH on üldiselt madal ning org. aine ja taimtoitainete sisaldus väike. Kuivenduse negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks:*on vaja seada eesmärgiks, et maa kuivendamine ei suurendaks keemiliste ühendite sisaldust vees üle kahe korra;*ei tohiks kuivenduskraavide ega -dreenide vett juhtida suublasse (jõkke, järve, merre) otse, vaid läbi looduslähedase puhasti - kraavilodu, puhvertiigi vms.;*on ka kogujakraavidele vaja rajada kraavilodusid, et kinni püüda vees liikuvat taimetoitaine- ja org.
Optiline läbipaistvus: Vesi päris põhjani läbi ei paista, on erinevused veekogude vahel, näiteks allikajärved paistavad rohkem läbi kui tavalised. Troofsus: Järvede tüpoloogia troofsuse alusel (mittetäielik loend): oligotroofsed järved – väike toitainete sisaldus semidüstroofsed järved- poolhuumustoiteline düstroofsed järved- kõrge huumussisaldusega mesotroofsed järved- kesktoiteline, taimtoitainete rohkus eutroofsed järved- kõrge toitainete sisaldus halotroofsed järved- kõrge mineraalide sisaldus, madal huumus alkalitroofsed järved- allikatoiteline, kõrge mineraalainete sisaldus Veeökosüsteemid: Veeökosüsteemid võivad olla üldistatult kas seisvad või liikuvaveelised. Tegelikult on kõikide veekogude vesi vähemal või rohkemal maäral liikuv kuid selle klassifikatsiooni järgi
annaabi.ee 
