-18. sajandist. 18.sajandil oli värvilise villase lõngaga tikkimine laialt levinud ning jätkus ja arenes 19.sajandil. Rahvuslik tikand on olnud kihelkonniti väga eriilmeline. Eesti vanem ornament on geomeetriline, taimornament on aga hilisem nähtus. Uute elementidega kaasnesid ka uued kompositsioonivõtted. Põhja- Eestis tõrjus taimornament geomeetrilise ornamendi peaaegu välja. Saaremaa kohalik geomeetriline kiri mõjustas aga taimornamenti tugevasti. Peamiselt linasest, villasest või puuvillriidest rahvarõivaile tikiti värvilise villase lõngaga, valge linasega, värviliste siidniitidega, maagelõngaga, kuld- ja hõbekarraga, vahel kinnitati tikandile ka litreid. 19.saj tuli linase kõrvale vabriku puuvillriie. Eesti rahvarõivais paistab silma värvirohkus. Põhivärvustest on vanimad valge, must, kollane, roheline, pruun ja madarapunane. Sinine võeti kasutusele 19.saj algul, kui hakati sisse tooma sinikivi
sisehoovi ümbritseva võlvitud koridori ristkäiguga, üksikud korrused on ühendatud kitsaste müüritreppidega. Edela- ja loodetiivas on säilinud algsed, kaunite tugevasti profileeritud roietega ristvlvid, mis algavad otse seinapinnalt. Siseuele avanevad restaureeritud raidraamistikuga gooti stiilile iseloomulikud teravkaarsed aknad. Kuna tegemist on hilisgooti stiiliperioodi kuuluva ehitisega, ei näe me kusagil Saaremaa kirikuid kaunistavat taimornamenti; rangelt ainuvalitsev on raiddekoori abstraktne, geomeetriline vorm. Raiddetaile vaadeldes jõuame Kuressaare linnuse teise olulise arhitektuurse iseärasuseni. Nimelt on kõigi võlviroiete, portaalide, ukse- ja aknaraamistuste, piilarite talumite ja jalamite, võlvikonsoolide, sakramendiorvade ja isegi väliskarniisi profileeringud tugevalt nõgusad, konkaavsed; teiste Eesti ehitusmälestiste arhitektuuris domineerivad tasapinnalised või ümarad vormid. (Pesti
sajandist. 18.sajandil oli laialt levinud värvilise villase tikandiga tikkimine, ning see jätkus ja arenes 19.sajandil. Rahvuslik tikand on olnud kihelkonniti väga eriilmeline. Eesti vanem ornament on geomeetriline, taimornament on hilisem nähtus. Uute elementidega kaasnesid ka uued kompositsioonivõtted. Põhja-Eestis tõrjus taimornament geomeetrilise ornamendi peaaegu välja. Saaremaa kohalik geomeetriline kiri mõjutas aga taimornamenti tugevasti. Peamiselt linasest, villasest või puuvillriidest rahvarõivastele tikiti värvilise villase lõngaga, valge linasega, värviliste siidiniitidega, maagelõngaga (punane puuvill-lõng), kuld- ja hõbekarraga, vahel kinnitati tikandile ka litreid. 19.sajandil tuli linase materjali kõrvale ka vabriku puuvillriie. Rahvarõivaste tikandis paistab silma värvikirevus: põhivärvustest on vanimad valge, must, kollane, roheline, pruun ja madarapunane
mida täiendati mosaiikidega. Ka varakristlike basiilikate arhitektuursele tõlgendusele vastas nende sisekujundus, kus keskpunktiks oli poolümar alatriruum ning pühakoja ülejäänud kaunistus oli allutatud selle keskse ruumi kujundusele. Värvid. Varakristlikud mosaiigid oli algselt heleda, hiljem tumeda või kuldse taustaga. Värvidest eelistati intensiivset sinist, purpurpunast, malahhiitrohelist. Ornament. Varakristlik ornament tugines rooma ornamendile,kasutati nii geomeetrilist kui ka taimornamenti. Eriti hinnatud oli viinapuuväätidest koostatud ornament. Mööbel. Varakristliku perioodi mööbel eraldi peatükki mööbliajaloos ei moodusta, sest kasutati rooma riigis valmistatud mööblit. BÜTSANTS. Bütsantsi riigi ajalugu sai alguse 395. aastal, kui Rooma keisririik jagunes kaheks: Ida-Rooma ja Lääne- Rooma riigiks. Lääne-Rooma riik püsis lühikest aega. See hävis täielikult barbarite sissetungi tagajärjel 476. aastal. Ida-Roomast e Bütsantsist kujunes 6
Mööblimeistreid. Ch. Cressent (eriti pronksdekoor ja marketrii), vennad Martinid, A. R. Gaudreau, J. B. Tilliard Tuntumad nimelised stiilid rokokoos. Louis XV stiil e. Louis Quinze (pr.), Prantsuse kuninga Louis XV valitsemisajale (1715-74) iseloomulik rokokoostiil sisekujunduses ja tarbekunstis. Võrreldes Louis XIV stiiliga on Louis XV stiil pehmem, intiimsem ja naiselikum. Ruumides domineerivad pastelsed toonid, ornamendis eelistati taimornamenti, rokai, chinoiserie ja mereteemalisi motiive. Mööblikunstis tulid kasutusele uut tüüpi istmed, nt. polsterdatud selja- ja käetugedega bergere, kaheosaline polsterdatud toolist ja pingist koosnev diivan duchesse, sirge esikülje ja lahtiste istmepatjadega lai diivan markiis. Värvidest eelistati pastelseid toone ja valget. Chippendale’i stiil. Inglise mööblikunstnik Thomas Chippendale'i (1718-79) järgi nimetatud rokokoolik 18. saj. II poole mööblistiil
annaabi.ee 
