esmane siduja. Süsivesikute metaboliidid laktaat, püruvaat jt on rasvhapete, asendatavate aminohapete jt ühendite süsinikskeleti loomise aluseks. Loomorganismid pole võimelised süsivesikuid anorgaanilistest komponentidest sünteesima ja neid suuremates kogustes deponeerima. Loomses ainevahetuses iseloomustab süsivesikute käivet lagunemisreaktsioon: C6H12O6 + 6O2 -> 6CO2 + 6H2O, rohelistes taimedest toimub aga vastupidine protsess. Süsivesikud moodustavad taimorganismides klorofülli katalüütilisel toimel päikeseenergia arvel ning ladestatakse mono-, di- ja polüsahhariididena mitmesugustes taimeosades varuainetena. 36. Bioloogiline oksüdatsioon. Hingamisahela ensüümid. Oksüdatiivne fosforüülimine. Bioloogiline oksüdatsioon on elektronide transpordiahelate (ETA) põhiaine. 2 ETA põhitüüpi inimkeha rakkudes on hingamisahel (ATP tootmisega seotud oksüdatsioonirada) ja kehavõõraste ühendite biotransormatsiooniga seotud ETA
Süsivesikute metaboliidid laktaat. Püruvaat jt on rasvhapete, asendatavate aminohapete jt ühendite süsinikskeleti loomise aluseks Loomaorganismid pole võimelised süsivesikuid anorgaaniilistest komponentidest sünteesima ja neid suuremates kogustes deüoneerima. Loomses ainevahetuses iseloomustab süsivesikute käivet laegunemisreaktsioon : C6H12O6+602 -> 6CO2+6H2O, rohelisetes taimedest toimub aga vastupidine protsess. Süsivesikud moodustavad taimorganismides klorofülli katalüütilisel toime päikeseenergia arvel ning ladestatakse mono-, di- ja polüsahhariididena mitmesugustes taimeosades varuainetena' 40.Bioloogiline oksüdatsioon. Hingamisahela ensüümid. Bioloogiline oksüdatsioon ehk bio-oksüdatsioon on organismides toimuv paljuetapiline redoksreaktsioonide ahel, mille tagajärjel moodustub lõpp-saadustena peamiselt süsihappegaas, vesi ja ammoniaak, mis organismidest väljutatakse.