Osa seeni on võimelised hankima oraanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest ja seetõttu on nad bioroofid. Nende hulka kuuluvad parasiidid.Kasulikku kooselu omavad seened on sümbiondid. Mõned toiduainetel kasvavad seened võivad eritada inimesele mürgiseid ühendeid ehk mükotoksiine. Teadusharu,mille uuurimisobjektiks on seened nim. mükoloogiaks. Üheks elu seaduseks on kõige elusa surm ja lagunemine. Saprotroofsed seened on peamiselt surnud taimorganismide lagundajad.Seened on efektiivsed ligniini ja tselluloosi lagundajad. Ühed ohtlikumad seente poolt eristatavad oksiidi on aflatoksiinid mida toodavad perekond kerahallikud mõned liigid. Kompostimine on menetlus orgaanilisi aine aeroobseks lagundamiseks seente ja bakterite kaasabil. Ikkseente hulka kuulub nii saprokui ka biotroofe. Osa saprotroofe võib sageli leida toiduaintele . Biotroofide hulka kuuluvad tähtsad rohttaimede mükroriisa moodustaja Ikkseente mittesugulisel
· kaheksikkorallid (Octocorallia) · kuudikkorallid (Hexacorallia) Triias - Retsentsed · tabulaadid (Tabulata) Ordoviitsium - Permi lõpp · rugoosid (Rugosa) Ordoviitsium - Permi lõpp Vana- ja keskaegkonna piiril muutus täielikult korallide koosseis. Vanaaegkonna põhik- ja sarvkorallid ehk tabulaadid ja rugoosid asendusid kuudikkorallidega. Kuid veelgi olulisemaks sai asjaolu, et korallidel arenes välja sümbioos nende kudedes peituvate ainuraksete taimorganismide zooksantellidega, kes varustasid koralle hapniku ja toitainetega, saades ise vastu süsihappegaasi. Koralle on umbes 6500 erinevat liiki. Toitumine Korallid toituvad planktonist. Paljunemine Korallid sigivad kiiresti pungumise teel. Ehitus Ühe koralli suurus on mõnest millimeetrist 2 meetrini. Harilikult on korallidel lubi- või sarvtoes, mis koosneb osadest (skleriitidest) või moodustab massiivse, kogu kolooniat siduva korallisarra. Sarraga
Samblikud elavad kõikjal, on kohastanud elama kõikjal, murendavad kivimeid- tekib muld, loomadele toiduks (tundra), talletavad mürkaineid, õhusaasteindikaator. Sambliku keha: Tallus Paljunemine: Tekivad kehakesed talluse sees, tõusevad pinnale ja levivad. Levivad väljakasved, mis murduvad tallusest lahti ja levivad edasi. Seente kasulikkus: seente ühendid ravimites, tooraine valmistamisel, ohtlike tööstusjäätmete lagundaja, kult. Taimede juurde sümbioosiks, surnud taimorganismide lagund. Seente kahjulikkus: peamised toiduainete riknemist põhjustavad, seenemürgitus, majavamm (lag. Puit konstruktsioone)
primaarsest dotetsüülamiinist C12H25NH2) ained. Atsüklilisi amiine saadakse peamiselt alkohole või süsivesinike halogeenderivaate ammoniaagiga töödeldes, aromaatsete amiinide saamiseks redutseeritakse nitroühendeid. Amiine tarvitatakse värvainete, ravimite, kõrgmolekulaarsete ainete ja muu sellise sünteesimiseks ning floteerimisreagentide ja ekstrahentidena. Amiine leidub looduses. Nad tekivad nii loom- kui ka taimorganismide ainevahetus- protsessides, eriti aga orgaaniliste ainete mikrobioloogilisel lagunemisel. Enamikul amiinidel on ebameeldiv lõhn. Dimetüül- ja trimetüülamiin on heeringalõhnaga. Laipade lagunemisel tekivad mürgised laibalõhnaga amiinid putreskriin H2N(CH2)4NH2 ja kadaveriin H2N(CH2)5NH2. Riknenud toidu mürgisust ei põhjusta niivõrd amiinid kuivõrd roiskumisbakterite eritatud toksiinid. Mõningatele organismidele on roiskumislehk
Läänemeres on rannakarbi peal õhukene kiht koralle. Austrid – vanemad karbid all ja nooremad peal, see annab tugevuse (Florida, Texase pikirannikut). Electra piirkond - sammalloomad – väikesed rifid riimvees; tõusuvee kanalites, laguunides ja Hollandi rannikul moodustavad lubjaseid masse. Paksus 10 ja pikkus 1 km. Osa ehitavad riffe limast. Tsementeerivad liiva ja kruusa osakesed tugevaks padjaniks liivakorallid. Korallid elavad sümbioosis nende kudedes peituvate ainuraksete taimorganismide zooksantellidega, kes varustavad koralle hapniku ja toitainetega, saades ise vastu CO2te. Riffide teke algas Kambriumis (500 – 600 milj. aastat tagasi). Koralle moodustavad organismid elavad sümbioosis mikrofotosünteesijatega. Elasid selgeveelistes soojades veekogudes ning olid toesehitajad. Surid välja globaalse kliima jahenemise ajal. 2 Eelkambriumis (600 jne milj
annaabi.ee 
