ohtlike ühendite sisalduse tõttu kahjustada veekogu või põhjaveekihti, hävitades veekogus loomastiku ja taimestiku ning muutes põhjavee kasutamiskõlbmatuks. Taoliste reostusjuhtumite vältimiseks on keskkonnaminister Veeseaduse alusel kehtestanud määrusega naftasaaduste hoidmisehitistele esitatavad veekaitsenõuded. Põllumajandusest tuleva reostuse mõju Põllumajandusehitised , siloladustamiskohad, sõnniku- ja väetisehoidlad, põhjustavad veekogude reostumist eelkõige taimetoitainetega (fosfori, lämmastiku ning orgaaniliste ühenditega). Põllumajandustootmine – maaharimine ja loomapidamine veekogu valgalal on samuti seotud taimetoitainete sattumisega pinna- ja põhjavette. Toitainete rohkus muudab veekogud eutroofseks, vähendades hapnikusisaldust vees ning kahjustades veekogu elustikku. Põhjavette sattunud nitraadid välistavad põhjavee kasutamise joogiveena. Põllumajanduse punktreostusallikatest pärineva reostuse vältimiseks on
land use local self - goverments should take account of concrete natural conditions more than before. Also, more attention should be given to alternative possibilities of land use. Key words: soils, texture, water-supplying capacity, fertility Sissejuhatus Turumajanduse tingimustes omab maa kui põllumajanduse tootmispõhivahendi kvaliteet ettevõtete tootmistegevuse planeerimise seisukohalt erakordset tähtsust. Mulla omadustest, vee-, õhu- ja soojusrežiimist ning taimetoitainetega varustatusest sõltub selle viljakus, produktsioonivõime. Seega maa kvaliteedist oleneb talu või ettevõtte maakasutuse spetsiifika, tootmistase, tulukus ja konkurentsivõime. Et hinnata ja prognoosida põllumajanduse võimalikke arengustrateegiaid ja sellega seonduvat maakasutust , on oluline teada erinevate piirkondade maa kvaliteeti ja tootmispotentsiaali. Muldade viljelusväärtuse hindamine ja ettevõtte tootmistegevuse optimeerimine peab tuginema maakasutuse kompleksel
lubiväetist. Minul on porgandikasvatuseks olev maa saviliivmulla rikkalik ja kivideta, mis sobib väga hästi selleks tegevuseks. Kobedas sügavalt haritud mullas kasvavad porgandid pikaks ja ilusa kujuga. Kuid liiga kobe muld ei ole siiski hea. Kuna porgandi seeme on väga väike ja algareng aeglane, siis on ta eriti nõudlik külvieelse mulla suhtes. Muld peab olema ühtlaselt haritud ja tihendatud. Tihedamas mullas on ka porgandi kõrvaljuurte kontakt vee ja taimetoitainetega parem, see soodustab taimede kasvamist. Tugeva üleväetamise korral tekivad tärkamishäired, porganditaimik hõreneb, juurviljade kuju moondub ja saagikus väheneb. Värsket sõnnikut ei soovitata porgandile anda. Heaks orgaaniliseks väetiseks on kõdusõnnik ja mitmesugused kompostid. Taimtoitainetest vajab porgand kõige rohkem kaalumi, fosforit ja lämmastikku. (1) Mina kasutan oma maa väetamiseks Kemira väetistest porgandile sobivat Horti 3-me, 50 g
Reovee puhastamine Reovee puhastamise eesmärk: puhas suubla. Reovee puhastamine Reovee puhastamise eesmärk: puhas suubla. Reoveepuhastus reoainete kõrvaldamine reoveest mehaaniliste, bioloogiliste ja/või füüsikalis-keemiliste võtetega. Puhastusmeetodid jagunevad: tehnilised ja looduslähedased (üksikmajapidamiste ja väikestes asulates vähe reovett) Kui heitvesi juhitakse veekogusse, mille rikastamine taimetoitainetega võib põhjustada eutrofeerumist, on peale mehaanilise ja bioloogilise puhastuse vaja ka järelpuhastust; keemilist fosforiärastust või fosfori ja lämmastiku bioloogilist ärastust. Mehaaniline puhastus (I aste) ..lahustumatute võõriste (ujuprahi, liiva, heljuvaine) eemaldamine reoveest füüsikaliste võtetega (kurnamine, sõelumine, setitamine) Bioloogiline puhastus (II aste) ..orgaaniline aine eemaldatakse reoveest mikroorganismide kaasabil. Mikroorganismid
siis reostunud vett ei tohi otse lasta põhjavette eriti veel karstialadel, kus puudub pinnase isepuhastusvõime. Reostunud vesi tuleb eelnevalt puhastada (fosfor, lämmastik, sulfaadid, kloriidid, naftasaadused). Seetõttu kasutab ühiskanalisatsiooni ligikaudu 70% Eesti elanikkonnast. Põllumajandusehitised – siloladustamiskohad, sõnniku- ja väetisehoidlad, põhjustavad veekogude reostumist eelkõige taimetoitainetega (fosfori, lämmastiku ning orgaaniliste ühenditega). Põllumajandustootmine – maaharimine ja loomapidamine veekogu valgalal on samuti seotud taimetoitainete sattumisega pinna- ja põhjavette. Toitainete rohkus muudab veekogud eutroofseks, vähendades hapnikusisaldust vees ning kahjustades veekogu elustikku. Põhjavette sattunud nitraadid välistavad põhjavee kasutamise joogiveena. Põllumajanduse punktreostusallikatest pärineva reostuse
annaabi.ee 
