& Ader, 2007) Loodus Kogu rahvuspargi ala on väga madal. Kõrgemad on vaid paekivist kõvikud ( Lisa 4 pilt 8), Kirbla mägi ja Salevere Salumägi. Matsalu laht ja sellesse suubuv hargnev Kasari jõgi 8 moodustavad Eestis ainulaadse lehtersuudme. Rahvuspargi kõige silmatorkavamad elupaigad on aga delta lääneosas ja Matsalu lahe idaosas kujunenud Eesti suurim roostik. Metsades kasvavad peamiselt lehtpuud. Matsalu märgala on taimestikuliselt väga rikas, teada on 772 liiki soontaimi. Eriti palju taimi leidub niitudel, näiteks Allika puisniidul ühel ruutmeetril on loendatud 62 taimeliiki. Rahvuspargi olulisemaks loodusväärtuseks on linnustik. Kokku on registreeritud 275 linnuliiki, pidevaid pesitsejaid on nende hulgas 162. Kevadel lendab üle delta ja lahe tohutute veeväljade enam kui 2 miljonit vee- ja rannikulindu, kes peatuvad seal mõningaks ajaks. Linnurikkad on ka Väinamere väikesaared, kus elavad kormoran,
Siseveed hõlmavad Eesti territooriumist 4,8 %. Looduslikult kuulub Eesti Ida-Euroopasse, asudes ulatuslikul Ida-Euroopa lauskmaal. Parasvöötmelist kliimat kujundab vahetult Läänemeri ja kaudsemalt Atlandi ookean. Geograafilistest koordinaatidest on määrav tähtsus geograafilisel laiusel, millest oleneb päikesepaiste kestus. Eesti keskmine laiuskraad on 58 kraadi 40 minutit N ja keskmine pikkuskraad 25 kraadi E. Taimestikuliselt kuulub Eesti metsavööndi segametsade allvööndisse. Kuna asume mitme loodusliku mõjuvälja servaalal, esineb looduses küllalt palju üleminekunähtusi ja maastik on mitmekesisem kui näiteks Lätis või Loode-Venemaal. --- 15 Värskendame teadmisi kaardist. Paljude erinevate kaartide seas on suuremõõtkavaline topograafiline Eesti põhikaart kõige täpsem. Digitaalne kaart (otsisõna: Eesti Põhikaart) on antud mõõtkavas 1 : 10.000, trükitud põhikaardi mõõtkavaks on 1 : 20 000
annaabi.ee 
