· tseluloos- koosneb glükoosijääkidest,taimede ehitusmaterjal (nt taimede rakukestad). · kitiin- koosneb lämmastikku sisaldavast suhkrust. Lülijalgsete toeses ja seente rakukestades. · glükogeen- koosneb glükoosijääkidest, energiarikas varuaine loomadel. Kokkuvõtte- süsivesikute tähtsus Struktuurne: kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) ja tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: tärklis (taimedes) ja glükogeen (loomades) Toite: piimasuhkur imetajate piimas Energeetiline (annab eneergiat) Kaitseks
Rakukest Kairit Ütt ja Triin Kõrts 10.a klass Ehitus Kõik taimerakukestad koosnevad tselluloosist. Kest võib olla kuni paar mikromeetrit paks. Primaarne rakukest on õhuke, elastne ja võimaldab rakul kasvada. Kui rakk on saavutanud oma õige suuruse ja rohkem ei jagune, hakkab rakukest paksenema ning tekib uus jäik rakukest. Sekundaarses kestas on tselluloosikiud pikemad, koosnedes kuni 15 tuh. glükoosi jäägist. Seestpoolt on rakukest paksem. Paiknemine kudedes ja sisaldus Kõikides taimerakkudes ja kudedes on üks rakukest.
Riboos, desoksüriboos, glükoos ehk viinamarjasuhkur, fruktoos ehk puuviljasuhkur 7.Mis kuuluvad pentooside ja heksooside hulka? * Pentoosid riboos, desoksüriboos * Heksoos glükoos 8.Too 3 näidet oligaosahhariididest. * Sahharoos ehk roosuhkur * Laktoos ehk piimasuhkur * Maltoos ehk linnasesuhkur 9.Nimeta 4 enamlevinut polüsahhariidi ja nende esinemis kohad. * Tärklis mugulates (kartul, sibul), viljades (nisu, riis) * Tselluloos puuvill, taimerakukestad * Kitiin lülijalgsete toeses ja seente rakukestas * Glükogeen maksas ja lihastes 10.Too näiteid süsivesikute energeetilisest, struktuursest, atraktiivsest, varuainelisest, kaitselisest, biosünteetilisest funtksioonist. * Energeetiline: esmane energiaallikas * Struktuurne: kitiin (lülijalgsete toes, seente rakukest), tselluloos (taimerakukestad) * Atraktiivne: õistaimede nektar (meelitab putukaid tolmlema) * Varuaineline: tärklis (taimedes), glükogeen (loomades)
Riboos, desoksüriboos, glükoos ehk viinamarjasuhkur, fruktoos ehk puuviljasuhkur 7.Mis kuuluvad pentooside ja heksooside hulka? * Pentoosid – riboos, desoksüriboos * Heksoos – glükoos 8.Too 3 näidet oligaosahhariididest. * Sahharoos ehk roosuhkur * Laktoos ehk piimasuhkur * Maltoos ehk linnasesuhkur 9.Nimeta 4 enamlevinut polüsahhariidi ja nende esinemis kohad. * Tärklis – mugulates (kartul, sibul), viljades (nisu, riis) * Tselluloos – puuvill, taimerakukestad * Kitiin – lülijalgsete toeses ja seente rakukestas * Glükogeen – maksas ja lihastes 10.Too näiteid süsivesikute energeetilisest, struktuursest, atraktiivsest, varuainelisest, kaitselisest, biosünteetilisest funtksioonist. * Energeetiline: esmane energiaallikas * Struktuurne: kitiin (lülijalgsete toes, seente rakukest), tselluloos (taimerakukestad) * Atraktiivne: õistaimede nektar (meelitab putukaid tolmlema)
Tselluloos taimerakkukestadede ehitusmaterjal, kõige levinum ühend taimeriigis Kitiin ehitusmaterjal lülijalgsetel ja seenerakukestades, ehituselt sarnane tselluloosiga, sarnanedes samuti glükoosimolekulidest Inuliin Mõned süsivesikud ei ole magusad, nt tselluloos ja tärklis Süsivesikute funktsioon organismis: Ehitusmaterjal kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad), tselluloos (taimerakukestad) Energiaallikas ja varuaine tärklis(taimedes), inuliin (taimedes), glükogeen (loomades, seentes) Toiteaine- piimasuhkur imetajate piimas, taimedel tärklis idandamisel Ligimeelitav nektar Kaitse kaitseb külmumise eest Transport sahharoos (taimedel), glükoos e veresuhkur (loomadel) Lähteaine lähteaine teiste ühendite sünteesil (nukleiinhapped, valgud, lipiidid)
Sahharoos ehk roosuhkur Laktoos ehk piimasuhkur Maltoos ehk linnasesuhkur 9.Nimeta 4 enamlevinut polüsahhariidi ja nende esinemise kohad. Tärklis mugulates (kartul, sibul), viljades (nisu, riis) Tselluloos puuvill, taimerakukestad Kitiin lülijalgsete toeses ja seente rakukestas Glükogeen maksas ja lihastes 10.Selgita näidetega süsivesikute energeetilist, struktuurset, atraktiivset,varuaineliset, kaitseliset, biosünteetiliset funktsiooni. Energeetiline: esmane energiaallikas Struktuurne: kitiin (lülijalgsete toes, seente rakukest), tselluloos (taimerakukestad)
Lülijalgsete toeses ja seente rakukestades. Glükogeen Koosneb glükoosijääkidest. Energiarikas varuaine loomadel. Glükogeeni suudab loomorganism muundada väga kiiresti tagasi glükoosiks. Inimesel talletub põhiliselt maksas ja lihastes. SÜSIVESIKUTE TÄHTSUS Energeetiline tähtsus: Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks. 1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat so umbes 4 kcal. Struktuurne: · Kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) · Tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: · Tärklis (taimedes) · Glükogeen (loomades) Toite: Piimasuhkur imetajate piimas Kaitse: Taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine kaitseb külmumise eest Ligimeelitav: Õistaimede nektar - putukate ligimeelitamiseks Bioregulatoorne: Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisesse Biosünteetiline: Lähteaineteks teiste ühendite sünteesil (nukleiinhapped)
temperatuur 146C TÄHTSUS Tähtis energiaallikas ja vere Vajatakse nukleiinhapete koostisosa. sünteesiks. E S I K U D DISAHHARIID POLÜSAHHARIIDID e. POLÜOOSID Sahharoos Tärklis Tselluloos C12H22O11 (C6H10O5)n (C6H10O5)n 1)suhkrupeet-ja roog 1)taimejuured (kartul) 1)taimerakukestad 2)banaan, arbuus 2)seemned (teravili) 2)puuvill 3)kase-ja vahtramahl 3)varred 3)okaspuu puit 4)mais 4)taimerakkud 4)vatt 5)puuvillane riie 6)linane riie 7)paber Aurutamise teel eral- Fotosünteesi prot- Kõrvalainete eralda-
I. Ained, mis vees ei lahustu, näiteks õli ja rasvad. 5. Orgaanilised ained täidavad organismis mitmeid funktsioone. Täida tabel lisades sobivad näited. funktsioon Süsivesikud Lipiidid valgud struktuurne Ketiin (lülijalgsed), Rakumembraani Rakumembraanide tselluloos koostises ehitus, küüned, suled, (taimerakukestad) kabjad, sarved kaitse Taimedes Põrutuse eest, Antikehad, rakutsütoplasma veelindudel verehüübimisvalgud suhkrustamine jahtumise eest 6. Ühenda keemilised elemendid ning nende ülesanded organismis. 1. Kaltsium Tugevdab luid ja hambaid 2. Kaalium ja naatrium rakumembraani ja klorofülli koostisosa 3
· Hüdrolüüs tärklis => dekstriinid => maltoos => glükoos · Energeetiline varuaine · Kasutamine: toiduained, etanool Tselluloos · Struktuur - b-glükoosi jäägid n kuni 10 000 hargnemata ahelad, mis ühinevad omavahel vesiniksidemete abil · Hüdrofiilne, ei lahustu vees · Hüdrolüüs tselluloos => lühemad ahelad => glükoos · Struktuurne polüsahhariid (taimerakukestad) · Levinuim polüsahhariid Maal · Kasutamine: paber, looduslikud ja tehiskiud, etanool, lõhkeained jt. Tärklise ja tselluloosi ehituse võrdlus Tärklis Sarnane Tselluloos *a-glükoosi jäägid *Kõrgmolekulaarsed ühendid *b-glükoosi jäägid *2 vormi *polükondensatsiooni *hargnemata ahel (amüloos/amülopektiin) saadused
kiiresti tagasi glükoosiks. Inimesel talletub põhiliselt maksas ja lihastes. Süsivesikute tähtsus: Energeetiline tähtsus: Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks. Ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel. 1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat s.o. umbes 4 kcal. Normaalne veresuhkur on tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l. Struktuurne: Kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad), tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: Tärklis (taimedes), glükogeen (loomades) Toite: Piimasuhkur imetajate piimas Kaitse: Taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine kaitseb külmumise eest Ligimeelitav: Õistaimede nektar - putukate ligimeelitamiseks Bioregulatoorne: Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisesse Biosünteetiline: Lähteaineteks teiste ühendite sünteesil (nukleiinhapped)
Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud · Tärklis, tselluloos, kitiin, glükogeen, · Taimne varuaine Sahhariidide tähtsus Sahhariidide energeetiline tähtsus: · Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks · Ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel. · 1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 KJ energiat. Struktuurne: · Kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) · Tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: · Tärklis (taimedes) · Glükogeen (loomades) Toiteaine: · piimasuhkur imetajate piimas. Kaitse: · Taimedes rakutsütoplasma suhkrustamine kaitseb külmumise eest. · Limad · Antikehades Ligimeelitav: · Õistaimede nektar putukate ligimeelitamiseks Bioegulatoorne: · Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide kosstisesse. Transpordi funktsioon: · Transporditakse glükoosi · Taimedel tõusev ja laskuv vool · Loomadel veres
POLÜSAHHARIIDID ehk LIITSUHKRUDMonosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks. Tärklis Tselluloos Kitiin Glükogeen. tähtsus Energeetiline tähtsus:Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks.Ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel.1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat so umbes 4 kcal.Normaalne veresuhkur on tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l. Struktuurne: Kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) Tselluloos (taimerakukestad)Varuaine: Tärklis (taimedes) Glükogeen (loomades)Toite: Piimasuhkur imetajate piimas. Kaitse:Taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine kaitseb külmumise eest Ligimeelitav:Õistaimede nektar - putukate ligimeelitamiseksBioregulatoorne:Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisesseBiosünteetiline:Lähteaineteks teiste ühendite sünteesil (nukleiinhapped) Valkude töös seisneb elu! Valgud, ehk proteiinid on polümeerid, mille koostisosadeks on aminohapped.
Need on: · tärklis- koosneb glükoosijääkidest, taimed kasutavad varu-energiaallikana. · tseluloos- koosneb glükoosijääkidest,taimede ehitusmaterjal (nt taimede rakukestad). · kitiin- koosneb lämmastikku sisaldavast suhkrust. Lülijalgsete toeses ja seente rakukestades. · glükogeen- koosneb glükoosijääkidest, energiarikas varuaine loomadel. Kokkuvõtte- süsivesikute tähtsus Struktuurne: kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) ja tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: tärklis (taimedes) ja glükogeen (loomades) Toite: piimasuhkur imetajate piimas 1. Suhkrute lühiiseloomustus. On kaheksa põhilist monosahhariidi suhkrut: glükoos, laktoos, mannoos, ksüloos, fukoos, N- atsetüülglükosamiin, N-atsetüülneuromiinne hape. Tähtsamad neist on glükoos ja laktoos. Polüsahhariidid tekivad monosahhariidide polümerisatsioonil. Glükoosi lagunemine on glükolüüs, mille käigus sünteesitakse ATP-d, saadakse energeetiliselt
- galaktoos + glükoos Disahhariidide teke: C6H12O6 + C6H12O6 C12H22H11 + H20 Disahhariidi hüdrolüüs: C12H22H11 + H20 C6H12O6 + C6H12O6 Polüsahhariidid: Tselluloos (C6H10O5)n : 1) struktuur- - glükoosi jäägid - n kuni 10 000 - hargnemata ahelad, mis ühinevad omavahel vesiniksidemete abil 2) hüdrofiiline, ei lahustu vees (aga seob) 3) hüdrolüüs tselluloos=> lühemad ahelad=> glükoos 4) struktuurne polüsahhariid (taimerakukestad) 5) levinuim polüsahhariid Maal 6) kasutamine: paber, looduslikud ja tehiskiud, etanool, lõhkeained jt. Tärklis (C6H10O5)n : 1) struktuur: - glükoosi jäägid - amüloos- n kuni 6000, spiraalne, hargnemata ahel (1- 4 sidemed) 20% - amülopektiin- n kuni mlj, hargnenud ahel (1- 4 sidemed, hargnemiskohtades 1- 6 sidemed) 80% 2) hüdroskoopne- vees ei lahustu, vaid pundub, soojenemisel tekib kliister
2)tselluloos - leidub taimede rakukestades 3)kitiin esineb lühijalgsete toeses ja seente rakukestades 4)glükogeen inimesel talletub maksas ja lihastes 10.Too näiteid süsivesikute energeetilisest, struktuursest, atraktiivsest, varuainelisest, kaitselisest, biosünteetilisest funtksioonist. Energeetiline 1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat Struktuurne kitiin(lühijalgsed, seenerakukestad), tselluloos(taimerakukestad) Ligimeelitav õistaimede nektar Varuaine tärklis(taimedes) glükogeen(loomades) Kaitsefunktsioon taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine-kaitseb külmumise eest Biosünteetiline lähteaineteks teiste ühendite sünteesid 11.Millised ühendid kuuluvad lipiidide hulka? Sinna kuuluvad õlid, vahad, steroidid ja teised enamasti vees mittelahustuvad ühendid. 12. Millised on lipiidide ühised ehituslikud omadused? Koosnevad glütseroolist ning rasvhappejääkidest 13
mahlade aurustamise ja lisandite eemaldamise teel. 11. Nimeta 4 erinevat polüsahhariidi, kus neid leidub ning milles seisneb nende tähtsus? Tärklis: varu- ja energiaallikas (mugulates, sibulates, viljades) Tselluloos:taimede ehitusmaterjaal (taimede rakukestad) Kitiin: lülijalgsete toeses Glükogeen: energiarikas varuaine loomadel (maksas, lihastes) 12. Süsivesikute ülesanded organismis? Energeetiline, Struktuurne(kitiin-lülijalgse ja seened, tselluloos-taimerakukestad), Varuaine(tärklis- taimedes, glükogeen-loomades), Toite(piimsuhkur imetajate piimas), Kaitse(külmumise eest), Ligimeelitav(õistaimede nektar), Bioregulatoorne(hormoonid), Biosünteetiline(nukleiinhapped). 13.Mis on lipiidid? Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. 14. Kuidas jaotatakse lipiide? Lihtlipiidid e. neutraalrasvad, Liitlipiidid e. fosfolipiidid, Tsüklilised lipiidid e. steroidid. 15
Glükogeeni suudab loomorganism muundada väga kiiresti tagasi glükoosiks. Inimesel talletub põhiliselt maksas ja lihastes. SÜSIVESIKUTE TÄHTSUS: Energeetiline tähtsus: Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks. Ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel. 1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat so umbes 4 kcal. Normaalne veresuhkur on tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l. Struktuurne: · Kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) · Tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: · Tärklis (taimedes) · Glükogeen (loomades) Toite: · Piimasuhkur imetajate piimas Kaitse: Taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine kaitseb külmumise eest Ligimeelitav: Õistaimede nektar - putukate ligimeelitamiseks Bioregulatoorne: Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisesse Biosünteetiline: Lähteaineteks teiste ühendite sünteesil (nukleiinhapped) LIPIIDID Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist.
· Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks. Ligi kaudu 60 % energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel.Sellest enamus peaks olema tärklis, mitte sahharoos. · 1 g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6kJ energiat so umbes 4kcal. · Normaalne veresuhkur n tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l · Pidev liigtarbimine=rasvumine, II tüüp diabeet, hambakaaries. Struktuurne tähtus: · Kitiin/lühijalgsed, seenerakukest) · Tselluloos(taimerakukestad) Varuaine · Tärklis(taimedes) · Glükogeen(loomades) Toitefunktisoon · Piimasuhkur imetajate piimas. Kaitse funktsioon · Taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine-kaitseb külmumise eest. Ligimeelitav- õietaimede nektar-putukate ligimeelitamiseks. Bioregulatoorne- süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisse. VALGUD · Valgud ehk proteiinid-koosnevad aminohappejääkidest Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast.
Need on: · tärklis- koosneb glükoosijääkidest, taimed kasutavad varu-energiaallikana. · tseluloos- koosneb glükoosijääkidest,taimede ehitusmaterjal (nt taimede rakukestad). · kitiin- koosneb lämmastikku sisaldavast suhkrust. Lülijalgsete toeses ja seente rakukestades. · glükogeen- koosneb glükoosijääkidest, energiarikas varuaine loomadel. Kokkuvõtte- süsivesikute tähtsus Struktuurne: kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) ja tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: tärklis (taimedes) ja glükogeen (loomades) Toite: piimasuhkur imetajate piimas 2.Lipiidide lühiiseloomustus Lipiidid- ühendid, mis koosnevad rasvhapete jääkidest ja glütseroolist. Seepärast need ei lahustu vees: neil on hüdrofiilne osa- glütserool- ja hüdrofoobne osa rasvhappe jääk. Liipide võib jagada neljaks rühmaks: 1)Lihtlipiidid: · vedelad rasvad- taimsed õlid. Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus
tseluloos- koosneb glükoosijääkidest,taimede ehitusmaterjal (nt taimede rakukestad). kitiin- koosneb lämmastikku sisaldavast suhkrust. Lülijalgsete toeses ja seente rakukestades. glükogeen- koosneb glükoosijääkidest, energiarikas varuaine loomadel. Kokkuvõtte- süsivesikute tähtsus Struktuurne: kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) ja tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: tärklis (taimedes) ja glükogeen (loomades) Toite: piimasuhkur imetajate piimas Lipiidide lühiiseloomustus. Lipiidid- ühendid, mis koosnevad rasvhapete jääkidest ja glütseroolist. Seepärast need ei lahustu vees: neil on hüdrofiilne osa- glütserool- ja hüdrofoobne osa – rasvhappe jääk. Liipide võib jagada neljaks rühmaks: 1)Lihtlipiidid: vedelad rasvad- taimsed õlid
Need on: · tärklis- koosneb glükoosijääkidest, taimed kasutavad varu-energiaallikana. · tseluloos- koosneb glükoosijääkidest,taimede ehitusmaterjal (nt taimede rakukestad). · kitiin- koosneb lämmastikku sisaldavast suhkrust. Lülijalgsete toeses ja seente rakukestades. · glükogeen- koosneb glükoosijääkidest, energiarikas varuaine loomades. Kokkuvõtte- süsivesikute tähtsus Struktuurne: kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) ja tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: tärklis (taimedes) ja glükogeen (loomades) Toit: piimasuhkur imetajate piimas Energeetiline (annab energiat) Kaitseks 2. Liipidide iseloomustus Lipiidid- ühendid, mis koosnevad rasvhapete jääkidest ja glütseroolist. Ei lahustu vees: neil on hüdrofiilne osa- glütserool- ja hüdrofoobne osa rasvhappe jääk, viimane takistab nende lahustumist vees. Liipide võib jagada neljaks rühmaks: 1)Lihtlipiidid: · vedelad rasvad- taimsed õlid
annaabi.ee 
