t. sirge tõus < -1). Täpsemal hindamisel on selgunud, et sellisel juhul on sirge tõus enamasti võrdne - 3/2-ga. Püüame konstantse saagi seadust ja isehõrenemise seadust teoreetiliselt tuletada, toetudes mõnele lihtsustavale eeldusele. Selleks toome kõigepealt mõistena sisse lehepinna indeksi (L, tähistatakse tihti ka lühendiga LAI, ingliskeelsest terminist Leaf Area Index) mõiste. Meenutuseks, L on dimensioonitu suurus, mis näitab kui palju on taimepopulatsioonis kokku lehepindala maapinna ühiku kohta (näiteks lehepinna ruutmeetreid ühe maapinna ruutmeetri kohta). Esimene lihtsustav eeldus väidab, et L ei kasva lõputult koos taimede massi suurenemisega vaid jääb mingist kohordi arengujärgust alates konstantseks. Seda lihtsal põhjusel, et lehestik ei saa koosneda lõputa paljudest PAR-i püüdvatest kihtidest, alumistele lehtedele sellisel juhul valgusressurssi ei jätkuks. Seega: L = λN = const;
t on segav alleel. Kui kahjulik transposoon paljuneb aseksuaalses kloonis siis vähendab ta kuhjudes selle genoomi kohasuse lõpuks nullini. Palju edukama paljunemisstrateegia pakub suguline paljunemine, kus rekombinatsioon võimaldab geenil liikuda lateraalselt. Üldiselt on transpositsioonisagedus väga madal ja seda tagavad nii transposooni enese kui ka peremehe kodeeritud negatiivsed regulaatorid. Neurosporal on näiteks RNA inteferents. Tavaliselt esineb taimepopulatsioonis mitu erinevat steriilsuse tsütotüüpi (mtDNA variandid) ja tuumageenide vastused neile. 8. Miks tekivad kohastumused tänu väikese mõjuga mutatsioonidele? Fisheri argument. Adaptatsioonid tekivad tänu väikese mõjuga mutatsioonidele, sest kui populatsiooni keskmine kohasus on kaugusel d optimumist, siis iga muutus, mis on suurem kui 2d, viib optimumist veel kaugemale. Geenide arv inimestel jaotub normaaljaotuse kohaselt. 9. Kirjelda uute tunnuste tekke mehhanisme (3+).
annaabi.ee 
