Väetis Lahjendatud ja tasakaalustatud väetiselahusega. Kord kahe nädala tagant. Talvel pole soovitatav väetada. Paljundamine Jagunemise teel. Maist juunini varte ära lõikamise teel. Kaktuse mulda pannakse juurduma. Kahjurid Lehetäi, kilptäi, keldrilest, villtäi. Rohelise seebi lahus. NÕELKÖIS Nõelköis kuulub võhaliste taimeperekonda ning on ronitaim, mis võib kasvada isegi kuni 20 meetriseks. Pärit on ta Kagu-Aasiast: Malaisiast, Indoneesiast ja Uus-Gineast. Tavalist nõelköit tuntakse ka tarsaniköie nime all. Lehed on südamekujulised, läikivad ja nahksed ning sõltuvalt sordist kas ühevärvilised või kirjud. Lehed kinnituvad pikkade painduvate varte külge, mis võivad kasvada nii toe najal kui ka vabalt amplist rippuda. Liike on 15. Valgus Valguse suhtes on vähenõudlik
Kahjurite ja haiguste vastu on harilik pihlakas üsna immuunne. Väga vähe putukaid sööb pihlaka lehti ja seetõttu on ta kaitstud paljude haigustekitajate eest. Suurimaks kahjuriks on hirv, kes eelistab pihlaka lehti teistele puudele. 3. OKASPUUD 3.1. Thuja Elupuu 3.1.1. Kirjeldus Elupuu (joonis 4), ladina keeles Thuja, on puittaimede perekond küpressiliste sugukonnast. Eestis elupuid pärismaiselt ei kasva, kuid neid leidub istutatuna (Vikipedia 2013). Elupuu taimeperekonda kuulub 5 liiki, millest 2 on levinud Põhja-Ameerikas, ülejäänud Hiinas, Põhja- ja Lõuna-Koreas ning Jaapanis. Oma kodumaal kasvavad elupuud 10 60 m kõrgusteks puudeks. Eesti aedades ja haljasaladel kasutatakse külmakindluse eesmärgil enamasti harilikku elupuud (Thuja occidentalis) ning tema arvukaid vorme ja sorte (Hansaplant 2013). Elupuul on soomusjad okkad, mis paiknevad võrsel katusekivide taoliselt. Osadel soomustel on ka vaigunäärmed, mis
annaabi.ee 
