Pinotsütoos – vedelate ainete rakku viimine 4. Kummal joonisel on kujutatud a) kloroplasti ja b) mitokondrit? Kloroplast – 1. joonis Mitokonder – 2. joonis Nimetage kloroplasti ja mitokondri 1 erinevus ja 2 sarnasust, lähtudes nende ehitusest ja ülesannetest rakus. Erinevus – põhiülesanded: kloroplast – fotosüntees, mitokonder - rakuhingamine Sarnasused – mõlemal on kahekihiline membraan; mõlemad sisaldavad DNA ja RNA molekule 5. Millistes taimeorganite rakkudes paiknevad põhiliselt kloroplastid, kromoplastid ja leukoplastid. Kloroplastid - taime maapealsetes osades Kromoplastid - taimede kroonlehtedes Leukoplastid - juurtes, mugulates, seemnetes jm 6. Täida table: Rakuosa Ülesanne Ehitus ja iseloomustus Rakutuum Reguleerib kogu raku Asub tavaliselt raku keskel, elutegevust, selles asuvad On kahekihilise membraaniga, kromosomid, mis kannavad
tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest ja paigutuvad raku poolustele. Nende ümber moodustuvad rakutuumad. Tsütoplasma jaguneb kaheks ja kattub rakkumembraaniga, taimedel ka rakukestega. Koeks nimetatakse ühesuguse tekke, ehituse ja talitusega rakkude moodustatud kogumikke. Taimekoed jaotatakse algkudedeks ja püsikudedeks. Algkoed toodavad rakke, millest kujunevad kõik teised koed. Tipmine algkude asub varre ja juurte tippudes, kus nad moodustavad kasvukuhiku, ülesandeks on taimeorganite pikenemine (võilille juuretipp). Külgmised algkoed asuvad varres ja juures, puidu ja niineosa vahel, ülesandeks on organite jämenemine ja laienemine (kuuse kambium). Vahelmised algkoed asuvad varre sõlmevahede alumises osas ning lehtede ja õieraagude alusel, ülesandeks on varte pikenemine (orasheina sõlmevahede alumine osa). Püsikoed võib jaotada nelja tähtsamasse rühma: põhikoed, juhtkoed, tugikoed ja kattekoed. Põhikude on kõigis organites, ta ühendab erinevaid kudesid, võib
nimetatakse turgoriks. Turgoris oleva taime raku vakuool on täitunud veega ja võtab enda alla suurema osa rakust. See on taimedele eluliselt tähtis, kuna turgor on peamine liikumapanev jõud raku kasvamisel ning ta annab taime koele suure osa mehaanilisest tugevusest (taim seisab püsti). Kui taimele tekib vee puudus, siis raku turgorolek kaob ning taim närtsib. Vee kiire liikumine erinevate taimeorganite vahel toimub juhtkudede (ksüleem, floeem) kaasabil. Sealjuures liigub vesi koos selles lahustunud ainetega, seega on vee liikumisel oluline roll ka anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete liigutamisel. Vee liikumine toimub sealjuures erinevates suundades kahe vooluna: 1) Tõusev vool e. transpiratsioonivool Juurtega saadud vesi ja selles lahustunud anorgaanilised ühendid liiguvad mööda ksüleemi e. puidu sooni taimes ülespoole. Nii varustatakse kõiki taimeosi kiiresti vee
D-vitamiin hormoon, mida keha sünteesib päikesevalguse abil Lipiidide ülesanded 1. Energeetiline lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast, lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid. 2. Ehituslik rakumembraani koostises 3. Varuaine loomadel varurasv, taimedel õlid 4. Ainevahetuslik täielikul lõhustumisel tekib vesi ja süsihappegaas, nt kaamelid 5. Kaitse põrutuste, liigse külma ja kuuma eest, taimeorganite kaitsja 6. Lahusti kannavad vitamiine 7. Biregulatoorne hormoonid Valgud koosnevad aminohappejääkidest. Aminohapped koosnevad aminorühmast (NH2), karboksüülrühmast (COOH) ja radikaalist (R). Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomis. Kahe aminohappe omavahelisel liitumisel tekib peptiidside kovalentne side süsiniku ja lämmastiku aatomi vahel. Valkude jaotus 1. Lihtvalgud koosnebad aminohappejääkidest, nt munavalge 2
Eesti järvedes kasvavad kaldaveetaimed enamasti kuni 2 m sügavusel. Jõgede kaldapiirkonda nimetatakse ripaaliks. 5. Millised keskkonnategurid mõjutavad kõige sagedamini veetaimede lehekuju? Vastavalt vee sügavusele on erinevad kasvuvormid. Erinev lehekuju võib tuleneda ka temperatuuri erinevustest või vee liikumise tugevusest. 6. Milline eripära on veekeskkonnal taimede kasvukohana ja milliseid taimeorganite ja –kudede iseärasusi see veetaimedel tingib? Milliseid ühendeid kasutavad veetaimed süsinikuallikana? Vees kasvamine nõuab: 1) toimetulekut valguse- ja O2 -puuduses; 2) vastupidavust kõrgemale rõhule, vee liikumistele ja veetaseme muutustele; 3) kohastumusi poolvedelale kasvusubstraadile, madalale temp.-le, jne. VEE-ELUKS ON SUURTAIMEDEL MITMEID ANATOOMILISI KOHASTUMUSI; KUI TAIM SATUB VEEKESKKONNAST ÕHUKESKKONDA, HAKKAVAD NEED ERIPÄRAD SUHTELISELT KIIRESTI VÄHENEMA
"suurtaimed"? 2. Hüdrofüüdid ja hügrofüüdid. Kaldaveetaimed ja amfiibsed taimed 3. Millisteks eluvormideks jagunevad veesisesed taimed? 4. Kuidas defineeritakse litoraali? Kui sügavale see meie järvedes tavaliselt ulatub? Mis on ripaal? 5. Millised keskkonnategurid mõjutavad kõige sagedamini veetaimede lehekuju? 6. Milline eripära on veekeskkonnal taimede kasvukohana ja milliseid taimeorganite ja kudede iseärasusi see veetaimedel tingib? Milliseid ühendeid kasutavad veetaimed süsinikuallikana? 7. Kas tarnamätast on õigem nimetada isendiks või klooniks? Missugused on enamlevinud vegetatiivse paljunemise vahendid veetaimedel? 8. Punavetiktaimed pigmendid, talluse ehitus, suurus, levik (vee soolsuse, sügavuse põhjal), liigirikkus, paljunemisrakkude eripära, kasutamine. 9
mis ribuloos-5-fosfaat 3-epimeraasi toimel Ru5P-ks konverteeritakse. Calvini tsükli viimaseks sammuks loetakse RuBP taastamist Ru5P fosforüleerimisel fosforibulokinaasi abil. Joonis 1. PCR tsükkel 3.2 PCR tsükli produktide metabolism Fotosünteesi üks põhilisemaid produkte on sahhariidid, mis on edaspidiseks energiaallikaks nii taimele endale, kui ka loomorganismidele. Kõige levinum oligosahhariid taimedes on sahharoos – varuaineid transporditakse taimeorganite vahel peamiselt sahharoosi kujul. Sahharoos koosneb glükopüranoosist ning fruktofuranoosist, mis on omavahel seotud 1-2 glükosiidsidemega. Sahharoosi sünteesi esimene etapp on fruktoos-1,6-bisfosfaadist hüdrolüüs: Fru-1,6-BP + H2O > F6P + Pi Seejärel katalüüsib sahharoosi fosfaatsüntaas Fru-6-P reaktsiooni uridiindifosfaat-glükoosiga (UDPG). Selle tulemusena liigub glükoosijääk UDPG-lt F6P-le: UDPG + F6P > UDP + sahharoos-6-fosfaat + H+
Talletab varuaineid. 6) Taimeraku ja seeneraku iseärasused. Taimeraku iseärasused plastiidide esinemine. Lisaks sellele arenevad taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid. Seeneraku iseärasused seeneniit ehk hüüf, seeneniidistik ehk mütseel. Viljakeha koosneb hüüfidest. Taimerakus on plastiidid, neid on 3. (kloroplastid võtab osa fotosünteesimisest; kromoplastiidid põhjustavad taimeorganite värvumise; leukoplastiidid värvusetud ja sisaldavad varutoitaineid.) NT: tärklist kartulites. 7) Seente ja bakterite positiivne ja negatiivne roll looduses ja inimese elus. Näited. · Seente positiivne roll looduses · Seente positiivne roll inimeses: inimese teenistuses toiduainete tööstuses, keemiaja ravimitööstuses, · Seente negatiivne roll looduses:
2) analüüsib taimede osa looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid; 3) selgitab, kuidas on teadmised taimedest vajalikud paljude elukutsete esindajatele; 4) eristab looma- ja taimerakku ning nende peamisi osi joonistel ja mikrofotodel; 5) analüüsib õistaimede organite ehituse sõltuvust nende ülesannetest, taime kasvukohast ning paljunemis- ja levimisviisist; seostab taimeorganite talitlust ainete liikumisega taimes; 6) koostab ja analüüsib skeeme fotosünteesi lähteainetest, lõpp-produktidest ja protsessi mõjutavatest tingimustest ning selgitab fotosünteesi osa taimede, loomade, seente ja bakterite elutegevuses; 7) analüüsib sugulise ja mittesuguliste paljunemise eeliseid erinevate taimede näitel, võrdleb erinevaid paljunemis-, tolmlemis- ja levimisviise ning toob nende kohta näiteid; 8) suhtub taimedesse kui elusorganismidesse vastutustundlikult
Tallinna, Tartu ja Narva ümbruses hakkas arenema ka nn turuaiandus. 20. sajandi esimesel veerandil rajas Eestimaa köögiviljaaedadesse endale teed tomat, (peeti algul tervisele ohtkikuks köögiviljaks). 47. Olulised nüansid köögiviljade säilitamisel. Värskete mahlakate köögiviljade elutegevus jätkub nende säilitamisel. Säilitamise tulemus oleneb: - oskusest reguleerida köögiviljade elutegevust, - vältida taimeorganite enneaegset vananemist, - kasutada ära säilitatava kaitsereaktsioone. 48. Köögiviljade säilitamise mõjurid. Säilitamistingimustest on olulisemad: - temperatuur, - niiskus. Enamike köögiviljade puhul on sobiv temperatuur säilitatavas kihis 0ºC lähedal. Optimaalne õhuniiskus 90 95%. Säilitatav köögivili peab säilitamise ajal olema kuiv.
II ressursside hulga vähendamine, ressursside hulga suurendamine. Näiteks peeglikatse Laelatu puisniidul, kus pandi peeglid üles, mille tõttu valguskonkurents vähenes, kuna valguse hulk tänu peeglile suurenes. II näide: suhkru lisamine mulda. See on mikroobidele toiduks ja suurendab denitrifikatsiooni, mille käigus eraldub õhku rohkem hapnikku. Konkurentsi uurimine looduslikes ökosüsteemides läbi ressursside taseme muutmise, organismide eemaldamise/lisamise ja taimeorganite isoleerimise. Konkurentsi intensiivsus: Konkurentsi absoluutne intensiivsus (ACI) = Xcontrol- Xcompetition. X tähistab isendite (liigi) seisundit (biomass, elumus ja viljakus). Konkurentsi suhteline intensiivsus (RCI) = (Xcontrol- Xcompetition)/Xcontrol. Xcontrol on olukord, kus konkurents ei mõju.RCI näitab liigi biomassi jms suhtelist vähenemist võrreldes konkurentsivaba olukorraga. Vajalik olukordades, kus tingimused muutvad. Aitab paremini puhverdada
Biostratigraafia meetodeist tuntuim on palünoloogia, mis põhineb õietolmu analüüsil, kasutab muid taimseid mikrojäänuseid (õhulõhesid, karvu) või setetes säilinud organismirühmi (rohe- ja ränivetikaid, juurjalgseid, vesikirpe, dinoflagellaate). Palünoloogilise meetodiga on saadud suurem osa teabest taimestiku ja taimkatte arengust Eestis ning neid andmeid kasutavad omakorda loomastiku ja inimasustuse uurijad. * Seemned ja viljad, samuti puitunud taimeosad, aga ka lehtede jt. taimeorganite makrojäänused. * Võimalik liiki üsna täpselt määrata * Turbasse või järvemutta satuvad peamiselt vee- või sootaimed, * Peaaegu täielikult puuduvad aga kuivemate alade rohttaimed. Vahel säilivad söestunud viljaterad. Proovide vanust määratakse põhiliselt radiosüsiniku meetodil, viimase aastatuhande puidu puhul ka dendrokronoloogia abil (Eestis ulatub skaala aastasse 916). Radiosüsiniku (14C) meetodit absoluutse vanuse määramisel rakendati Eestis alates 1959
Lehelaba on kaetud elusatest rakkudest koosneva primaarse kattekoe -- epidermiga. Sõltuvalt asukohast eristatakse alumist (abaksiaalne ehk dorsaalne) ning ülemist (adaksiaalne ehk ventraalne) epidermi. Enamikul liikidest jääb epiderm ühekihiliseks, kuid esineb ka kahe-, kolme- ja enamakihilist epidermi. Epidermi lahutamatuks komponendiks on karvad (trihhoomid) ja õhulõhed, neil peatume allpool pikemalt. Epidermirakud on enamasti lamedad, paksenenud väliskestaga. Kiiresti kasvavate taimeorganite epidermirakud on pikad ja kitsad, mõnedel muutlikes niiskustingimustes elavatel liikidel aga sopilised. Enamasti jäävad epidermirakkude kestad tselluloosseteks ja rakud ise läbipaistvateks, kuid näiteks kõrrelistel (Poaceae), lõikheinalistel (Cyperaceae) ja osjadel (Equisetum) võivad rakukestad ränistuda. Välimisse rakukesta võib koguneda kaltsiumoksalaadi kristalle (draakonipuu -- Dracaena draco). Mõne sugukonna taimedel tekivad epidermirakkudes
talvel mullast kätte niipalju vett, - taimelehed külmuksid läbi ja hukkusid, - lehtedele kuhjuks talvel palju lund ja oksad murduksid selle raskuse all. Arenguetapid taime elus. Rakkude kasvu, arengu ja vananemise alusel eristatakse taime arengujärke: embrüonaalne e looteline; juveniilne e noorusjärk; matuurne e täiskasvanujärk; seniilne e raukusjärk. Taime liigutused. Erinevad tropismid ja nastid. Taimeorgani liikumine – aktiivne asendimuutus ruumis. Taimeorganite liigutuste tüübid: tropismid, nastid, endogeensed liikumised. Liikumismehhanismi järgi: kasvuliikumised, turgorliikumised. Tropismid, geo,. enamasti kasvuliikumised. Oluline on ärritaja suund. liikumise määrab kindlasuunaline ärriti. Suund oluline. Foto – valgus. Võrsed kasvavad ülespoole, juur areneb allapoole (vastaspoolel). Geotroopse mehhanismi tõttu. Kemotropism – keemilise aine suhtes reaktsioon. Veslahusena v gaasina. Parasiittaimedel Tigmotropism – tingitud puudutustest
- vee keemiline koostis, temepratuuri jaotumine sügavusega, veekogu enese sügavus jne Võimalik (potentsiaalne) auramine kui looduslike tingimustega (pidev vee olemasolu) on kindlustatud auramine (auramine veekogudelt), siis on see antud kliimatingimustes maksimaalne. Tegelik auramine näitab antud kohas tegelikult aurunud vee hulka. Näiteks põhjapoolkera kõrbetes on aasta keskmine tegelik auramine 50-100 mm, võimalik auramine aga 800-1000 mm. 28) Transpiratsioon. Aurumine taimeorganite kaudu (lehed, varred). Toimub läbi õhulõhede, rakkude vaheruumis on õhk veeauruga küllastunud. Toimub seni kuni õhulõhed on avatud, samas mõningane aurustumine vartelt ja kutiikulalt. Transpiratsiooni mõjutab temperatuuri intensiivsus, õhu liikumine, taime veega varustatus, valgus (päevasel ajal). Transpiratsiooniprotsessi iseloomustatakse hüdrotermilise koefitsendiga = transpireeritud vee mass/sünteesitud kuivaine massiga. Näiteks kulub
hulka. 4 punkti Bakterid Viirused 1. 1. 2. 2. 3.11. Märkige viitejoontega joonisele, millistes taimeorganite rakkudes paiknevad põhiliselt A - kloroplastid, B - kromoplastid ja C - leukoplastid. Iga nimetust viidake üks kord. 3 punkti 3.12. Mille poolest sarnaneb seenerakk taimerakuga? Mille poolest erineb seenerakk taimerakust? 2 punkti Sarnasus- .................................................................................................................................... .........................................
................................ 2. ....................................................................... AB 1 23 4 15 3.10. Rakuteooria väidab: 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega. 2. Iga rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. 3. Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas. Põhjendage rakuteooriast lähtuvalt, miks erinevalt bakteritest ei liigitata viirusi elusolendite hulka. 4 punkti Bakterid Viirused 1. 1. 2. 2. 3.11. Märkige viitejoontega joonisele, millistes taimeorganite rakkudes paiknevad põhiliselt A - kloroplastid, B - kromoplastid ja C - leukoplastid. Iga nimetust viidake üks kord. 3 punkti 3.12. Mille poolest sarnaneb seenerakk taimerakuga? Mille poolest erineb seenerakk taimerakust? 2 punkti Sarnasus- ................................................................................................................................... ............................................................................................................................
y teeb märgpreparaate taimeorganitest ning kirjeldab ja tunneb ära nende vaatlemisel mikro- skoobis nähtavaid rakuosi või kudesid; y viib läbi katse tärklise olemasolu tõestamiseks erinevates taimeosades; y koostab ja analüüsib skeeme fotosünteesi lähteainete, saaduste ja tingimuste kohta; y leiab uuringu abil, kuidas taimede kasv sõltub erinevatest keskkonnateguritest; y hindab fotosünteesi tähtsust taimedele, loomadele ja seentele; y seostab erinevate taimeorganite talitlust tõusva ja laskuva vooluga; y leiab uuringu abil, kuidas erinevad keskkonnategurid mõjutavad seemnete idanemist; y toob näiteid erinevate paljunemis- ja levimisviiside (sh. tolmlemisviiside) esinemisest loo- duses ning leiab nende eelised ja puudused; y toob näiteid Eesti tavalisematest õis-, paljasseemne-, sõnajalg- ja sammaltaimedest ning vetikatest; y võrdleb erinevatesse taimerühmadesse kuuluvate organismide välisehitust;
SOONTAIMED Soontaimede nimetus tuleneb juhtkudede ehk soonte olemasolust neil taimedel. Tänapäevastest taimerühmadest kuuluvad siia koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed (paljasseemnetaimed+katteseemnetaimed). Tüüpilisel taimel on olemas juured, vars, oksad, lehed, paljunemisorganid (eoslad või õied). Kõrgelt spetsialiseerunud liikidel võib mõni vegetatiivne organ olla taandarenenud või omandanud teise funktsiooni (parasiidid, ekstreemtingimuste eluvormid, taimeorganite muudendid jne). Ökoloogiline tähtsus · Autotroofid, ehk toodavad ise orgaanilist ainet, vabastavad hapnikku atmosfääri; · Asustasid maismaa; · Osa lagunemisproduktidest moodustab mulla huumuskihi toodavad viljakat pinnast aina uutele taimepõlvkondadele; · Pidev taimkate on mikrokliimat ühtlustav, veeringet reguleeriv nähtus; · Nn karjamaa tüüpi toiduahelate lähteallikas; · Aina keerulisemad kohastumused koevolutsiooni tagajärjel (sümbiootilised suhted, eluvõrgustikud).
Vesi hakkab liikuma niiskemast keskkonnast kuivema suunas – seega altpoolt ülespoole. Vee tõus sõltub eelkõige kapillaaride läbimõõdust. Väga peente kapillaaride korral (rasked savid) tõuseb vesi aeglaselt, kuid see-eest oluliselt kõrgemale, kui see toimub jämedamates kapillaarides (liivades, kruusades). 3) Vee aurumine kasvupinnasest Vee aurumine kasvupinnasest võib toimuda kas otseselt või kaudselt. Kaudseks aurumiseks nimetatakse vee kadu, mis toimub läbi taimeorganite eelkõige transpiratsiooni käigus. Otsest aurumist mõjutavad mitmed faktorid, nagu näiteks õhutemperatuur ja –niiskus, tuule tugevus, kasvupinnase värvus ja tihedus ning selle tasasus, pinnakattetaimestiku olemasolu jms: tihedam kasvupinnas sisaldab rohkem peeni kapillaare ja seda intensiivsem on aurumine maapinnalt; ebatasase maapinna puhul on summaarne aurumispind suurem;
annaabi.ee 
