purunevad ja siis surevad. Intertsellulaarid võivad moodustuda ka kombineeritult, näiteks kõigepealt skisogeenselt, pärast aga lüsigeenselt. Kudede kirjeldamisel kasutatakse sageli mõisteid antiklinaalne ja periklinaalne jagunemine (joonis). Esimesel juhul tekib vahesein taimeorgani välispinnaga risti (perpendikulaarselt), teisel paralleelselt. Telgorganeid (vars, varb, leheroots jt.) kirjeldades kasutatakse sageli antiklinaalse asemel radiaalse (vaheseinad tekivad telgorgani kujutletava pikiteljega samas suunas ja organi välispinnaga risti) ning transversaalse (vaheseinad kujunevad risti nii
Lehtede langemine on vajalik – taim ei saaks talvel mullast kätte niipalju vett, - taimelehed külmuksid läbi ja hukkusid, - lehtedele kuhjuks talvel palju lund ja oksad murduksid selle raskuse all. Arenguetapid taime elus. Rakkude kasvu, arengu ja vananemise alusel eristatakse taime arengujärke: embrüonaalne e looteline; juveniilne e noorusjärk; matuurne e täiskasvanujärk; seniilne e raukusjärk. Taime liigutused. Erinevad tropismid ja nastid. Taimeorgani liikumine – aktiivne asendimuutus ruumis. Taimeorganite liigutuste tüübid: tropismid, nastid, endogeensed liikumised. Liikumismehhanismi järgi: kasvuliikumised, turgorliikumised. Tropismid, geo,. enamasti kasvuliikumised. Oluline on ärritaja suund. liikumise määrab kindlasuunaline ärriti. Suund oluline. Foto – valgus. Võrsed kasvavad ülespoole, juur areneb allapoole (vastaspoolel). Geotroopse mehhanismi tõttu. Kemotropism – keemilise aine suhtes reaktsioon