Tähtsus: katab, kaitsev, teostab, ühendab naaberrakke ja laseb pooride kaudu välja vajalikke aineid. 10. Mis on osmoos, tähtsus taime elus? Vastus: Osmoos on vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani väiksema kontsertatsiooniga lahusest suurema kontretatsiooniga lahusesse. Rakku tunginud vesi tekitab siserõhu, see annab taimedele tugevuse ja kuju. 11. Mis on kude? Vastus: Kude on ühetaolise ehituse ja talitlusega rakkude rühm. 12. Iseloomusta tähtsamaid taimekudesid (algkude, põhikude, juhtkude, tugikude, kattekude), nimeta nende ülesanded. Vastus: Algkude Väikesed, väljakujunemata, kiiresti paljunevad rakud. Tekitavad teisi kudesid. Kattekude Tihedalt üksteise kõrval, noortel taimedel tavaliselt ühekihiline, värvitud elavad rakud. Mineraalainete omastamine. Põhikude Rakud enamjaolt õhukese kesta ja suure vakuooliga, asub enamasti kloroplastides. Fotosüntees, ainete säilitus ja tugiülesanne. 13
kadunud. Toitumise ajaks sirutatakse imilont välja, muul ajal on ta spiraalikujuliselt kokku keritud. Selliseid suiseid nimetatakse imemissuisteks. Putukatel, kes imevad taimemahlu või loomade verd, peavad suised olema piisavalt tugevad, et taimekudesid või nahka läbi torgata. Nendel putukatel esinevad pistmis- imemissuised (nimetatakse ka lihtsalt pistmissuiseteks), erinevatel putukarühmadel on nad kujunenud suiste eri osadest. Näiteks lutikatel ja sarnastiivalistel on alahuulest moodustunud neljalüliline nokk, mida mööda liiguvad neli pisteharjast (need on muundunud üla- ja alalõuad). Sääskedel on kõik suiseosad hästi pikad ja saledad, vaid kobijad on taandarenenud. Kokkupanduna moodustavad nad
Bioloogia 1. kursus II osa Erinevate rakkude ja kudede töötlemine erinevate värvidega Erinevad rakustruktuurid värvuvad erinevalt Rakuteooria Rakuteooria põhiteesid 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega Schwann 1839. a – uuris looma- ja taimekudesid 2. Uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel Virchow 1858. a Rakud tekivad ainult rakkudest Uued rakud tekivad ainult jagunemiseteel Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel 3. Rakkude talitlus ja ehitus on omavahel kooskõlas A. van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid K. E
o Keha pööramine päikese poole o Juured: väga tundlikud toidu suhtes, lähevad sinna, kus on mineraale (slaid 6) o Peremeestaimede juurte otsimine (varestaimede puhul) · Tulevase stressi aimamine (herbivooria vältimine) o Loomad kasutavad stressi vältimiseks indikaatoreid, sama teevad ka taimed o Nt herbivooride eemalepeletamine lõhna abil · Suhtlemine o Pealtkuulamine: kui herbivoorid kahjustavad taimekudesid, tekivad lendavad lõhnad, mis peletavad herbivoore eemale Valguse kvaliteet kui indikaator kulub ära tulevikud hea konkurentsivõime või tugev kaitse herbivooride eest · Lehed tarbivad punast valgust R ja peegeldavad kaupunast FR valgust R/FR langeb fütokroomid vallandavad reaktsiooni o Intensiivne pikkuskasv o Piklikumad ja psütisemad lehed o Suurem lehtede eripindala o Suurem investeering võsudesse juurde arvelt
Eestis on uuritud selle Venemaal kirjeldatud nematoodi bioloogiat ning maailmas esmakordselt selgitatud tema üleminekut talinisule ja rukkile, harvemini odrale(Kiryanova, Krall, 1980; Krall, Luik, 2000). Alla 1 mm pikkused vastsed tungivad varakevadel 1-3 cm sügavusel mullas rukki ja nisu võrsumissõlmedesse. Nakatuvad nii pea- kui ka kõrvalvõrsed ning isegi osa järelvõrsetest. Parasiidid kahjustavad võrsumissõlmest ülalpool noori taimekudesid. Kõrtes tekivad piklikud õõnsused, milles arenevad vastsed. Tugeva nakkuse korral võivad noored taimed hävida. Nõrgemal nakatumisel jäävad kõrred lühikeseks ning lehed paigutuvad iseloomulikult lehviku- või rosetikujuliselt. Vastavalt kahjustuse ulatusele ei loo haiged taimed kas üldse pead või siis jäävad pea ja terasaak väga väikeseks. Rukki vahaküpsuse ajaks juuli algul täiskasvanud parasiidid hävivad ja vastsed väljuvad mulda. Juulis ja augustis on
300x). Alustas mikroskoopide ehitamise ja vaatlustega 40- aastasena. 1683. a. kirjutatud kirjas esitas ta esimese joonistuse bakteritest. Hambakaabe? Spiroheedid, pulkbakterid, filamentsed bakterid ja kokid. Pipraleotise katse. Kirjeldas algloomi, vetikaid, pärma, baktereid, erütrotsüüte, spermatosoide, verekapillaare. Robert Hook: 1635-1703 Täiustas baromeetrit (rõhk), anemomeetrit (tuul), hügromeetrit (õhuniiskus). Omatehtud mikroskoobiga (kahe-läätseline) vaatas taimekudesid. Spallanziani katse- lihapuljong keedeti plekkpurgis läbi, suleti hermeetiliselt. Supp jäi steriilseks. Teine purk jäeti avatud õhu kätte, ,,tekkisid" mikroobid. Steriilses lahuses ei teki iseenesest elu. Avatud purgis sadenedis õhust suppi mikroobid ja hakkasid seal paljunema. Vastuargument- puudus hapnik, mil on eluks hädavajalik. Kurekaelaga kolvid- Louis Pasteur. John Tyndall: 1820-1893 Tündaliseerimine- vaheaegadega korduvkuumutamine.
kasvupinnase niiskusest ning konkreetsest toitainest. Ka toitainete (ioonide) sisenemist taimedesse on püütud seletada difusiooni, transpiratsiooni ja rakkude imamisjõu toimega, mis kõik on toitainete passiivse sisenemise viisid. Siiski ei ole see mehhanism veel täielikult selge; pigem kinnitavad katsetulemused toitainete aktiivse sisenemise ja omastamise suuremat tähtsust. Aktiivse sisenemise all mõistetakse mitmeid keemilisi reaktsioone taimekudesid moodustavate ainete ning mullalahuses leiduvate ainete vahel, mille tagajärjel toitainete omastamine toimub. Vähesel määral esineb ka toiteelementide vastassuunalist liikumist – st, taimedest tagasi mullalahusesse. Sellisel viisil mõjutavad taimed omalt poolt mullalahuse koostist. 25 2.3. Taimetoitainete jagunemine nende kättesaadavuse järgi
Tüüp III sekrestsioonisüsteem, mille abil süstitakse efektoreid eukarüootidesse on sarnased nii inimpatogeenidel kui ka taime koloniseerivatel mikroobidel. Lisaks veel antibiootikumiresistentsuseks kasutatavad pumbad on olulised nii inimese kudede kui ka taimekudede efektiivseks koloniseerimiseks. Näiteks Stenotrophomonas maltophila kliiniliselt olulised tüved, mille kinoloonide resistsust tagav eflukspump SmeDEF on oluline tomati juurte edukaks koloniseerimiseks. Taimekudesid on võimelised edukalt koloniseerima inim-, loom- kui ka taimpatogeenid. Inimese patogeenid perekondadest Enterobacter, Pseudomonas, Staphylococcus, Mycobacterium, Escherichia jpt võivad olla taimes mutualistlikeks endofüütideks ning soodustada taime kasvu, samas on nad tuntud kui inimese ohtlikud patogeenid. Enterobacteriaceae on suur sugukond, millest on paljud bakterid tuntud inimese patogeensete tüvedena. Need tüved
annaabi.ee 
