tinglikult, sest püsivad pikka aega samasugustena ka looduslike tegurite, eeskätt põlemise ja tallamise toimel. *Kuivad nõmmerohumaad- Enamasti luidetel leede- ja leetunud liivmuldadel. Rohttaimestik liigivaene ja kidur, rohkesti kserofiilseid samblaid ja samblikke. Rohustu moodustab harva kamarat. *Niisked nõmmerohumaad- Toitainevaestel leetunud, gleistunud leetunud ja leetunud gleimuldadel, põhjaveetase suhteliselt maapinnalähedane. Rabastumise tunnusena ilmuvad taimekooslusse puhmad: kanarbik, pohl, sinikas, kukemari, samblaist karusammal ja soovildik. Nõmmlood Nõmme- ja loorohumaade vahepealsed (nn. looanaloogid, nimetatud ka rannikusürja niitudeks). Pinnakate koosneb liivast ja lubjakivitükkidest, seega lisanduvad nõmmeliikidele karbonaatsest pinnast vajavad lubjalembesed taimeliigid. Pinnakate on tunduvalt paksem kui loopealsetel. Suurimad nõmmlood on Saaremaal (eriti Sõrve poolsaarel), Hiiumaal, Vormsil ja mõnel pool Lääne-Eesti mandriosa rannikul
Ökosüsteemi saab kirjeldada ka selle produktiivsuse järgi. Et kirjeldada kuusikus kasvavate kuuskede produktsiooni, peame esmalt teadma kuuskede biomassi. Taimede biomassiks nimetatakse taimede kuivkaalu pinnaühiku kohta. Produktsioon iseloomustab biomassi juurdekasvu ajas. Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad eriti ilmekalt toitumissuhetes. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toitumisahela. Toitumisahel saab alguse taimekooslusse kuuluvatest organismidest. Rohelised taimed omastavad ökotoobist anorgaanilisi aineid ja ühendeid ja moodustavad fotosünteesi teel neile vajalikke orgaanilisi aineid.Rohelisi taimi nimetatakse tootjateks ehk produtsentideks. Lisaks rohelistele taimedele kuuluvad produtsentide hulka ka autotroofsed bakterid ja mõned protistid (üherakulised organismid). Produtsendid on toiduahela esimene lüli. Produtsentidest toituvad
mikroorganismideks. Kogu biotsönoos on tihedalt seotud oma elukeskkonnaga ehk ökotoobiga. Selle all mõistetakse nii territooriumi kui ka abiootilisi tegureid. Biotösnoos+ökotoop=ökosüsteem. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Toitumissuhted ökosüsteemis. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Selle esimeseks lüliks on enamastu taimekooslusse kuuluvad organismid. Rohelisi taime nimetataks tootjateks. Lisaks taimedel kuuluvad tootjate hulka ka autotroofsed bakterid ja mõned protistid. Tootjatest toituvad herbivoorid (tarbijad), neist omakorda kiskjad (karnivoorid). Surnud tootjad ja tarbijad on toiduks lagundajatele. Nende hulka kuuluvad mikroorganismid ja seened, aga ka mitmed selgrootud loomad. Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad
annaabi.ee 
