SIGUR Sigur pole meie põline looduslik taim. Seda tõestab näiteks kasvõi see, et me ei leia teda looduslikust taimekooslusest. Alati kasvab ta kuskil lagedamal jäätmaal, jalg-, auto- või raudtee serval, majade ümbruses. Ta on nagu üks teiste taimedega sobimatu asukas. Kuid siiski ta püsib meie looduses. Sageli võib teda leida koos nurmikate või teiste kõrrelistega, aga ka suure teelehega. Kust see taim siis meie loodusesse ära eksis, leidmata siin õiget kohta? Selle seletamiseks peame teadma mõnda siguri kasutamisest. Nimelt on tal maa all peidus pikk ja jäme lihakas juur
järved, ja Doonau kallastel asetsevad järved. Inimeste poolt tehtud järved on näiteks Doonau ja Stânca-Costesti veehoidlad, mis on tähtsad hüdroenergiajaamadele. Asudes poolel teel ekvaatorist põhja poolusele asub Rumeenia parasvöötmes. Üldiselt valitseb riigis mandriline kliima: talv on lumerikas ja mõõdukalt külm, suvel aga tõuseb temperatuur kuni 23ºC. Rannikuribal valitseb mereline kliima. Taimestik koosneb peamiselt alpi heinast (taimekooslusest, mis kasvab puude kasvamiskõrgusest kõrgemal) Karpaatide tippudel, okas-, pöögi- ja tamme metsadest (6.8 millionit hektarit, 28% maa pindalast) mägistel aladel ja kõrgendikel ja stepitaimestik Kagu-Rumeenias. Põllumajanduseks kasutatav maa katab 14 797 tuhat hektarit, millest 83.1% on põllud, 32.9% karjamaa ja heinaväljad ja viimased 4% on viinamarjaistandused ja puuviljaaiad. Arenenud põllumajanduse juhtiv haru on taimekasvatus. Mandrilise
pinnasele. Samaga algab orgaanilise aine ladestumine ja ümberpaigutumine pinnase verikaalprofiili so. Mulla huumusprofiilikujunemine. Orgaanilise aine sisaldus ja varu mistahes horisondis vi mullas kujuneb orgaanilise aine ladestumise ja kadude vahest. Kui ladestumine on suurem kui kaod, siis orgaanilise aine sisaldus pidevalt või tatud etappidel suureneb ja vastupidi. Looduslkel kõlvikutel ladestub orgaaniline aine mulda samas kasvanud taimede surnud osadena. Olenevalt taimekooslusest on selle kogus, botaainile ja keemiline koostis erinev. Sellel asjaolul on oluline tähtsus mulla orgaanilise aine koguse ja koostise ning edasi mulla kui terviku kujunemisele. Eestis väärivad eristamist järgmised taimkatte seisundid: tihe, alustaimestikuta mets, rohttaimestikuga mets, soostunud, okaspuu ülekaaluga mets, rohttaimestikuga arumets, rohttaimestikuga soostunud lehtpuu- või segamets, arurohumaa, soostunud rohumaa,
Peamiselt on nad levinud Ordoviitsiumi või Siluri paekivi avamusaladel. Mullakihi paksus on üldjuhul vähem kui 20 cm, paepragudes ja -lohkudes laiguti ka rohkem.Sellest hoolimata on loopealsed mullad siiski väga viljakad ning sellest tulenevalt on seal liigirikkus väga kõrge. Loodude reljeef on tasane või veidi lainjas, lamedate nõgudega, kohati on maapind karstunud. Laiemas mõttes on loopealne igasugune paepealne ala, sõltumata sellel olevast taimekooslusest näiteks loopealsed kadastikud või loopealsed metsad (loometsad). 29. Eesti põhjavee kaitstus? Aladel, kus vettandva liivakivi või lõhelise lubjakivi kihid avanevad otse maapinnal või õhukese pinnakatte all, pääseb reostus kiiresti põhjavette need on kaitsmata põhjaveega alad (kasutatakse ka sõna tundlikud alad). Samas võib paksu savipinnase kihiga kaetud põhjaveekihist saada puhast põhjavett ka reostuskolde kõrvalt need on kaitstud põhjaveega alad.
Loodusliku rohumaa tüüp nendel muldadel Leostunud gleimuld Niitmise ja intensiivse karjatamise tõttu kujunevad looduslikele leostunud gleimuldadele liigirikkad soostunud rohumaad. Rohurinne on lopsakas ja liigirikad (paljud sõnajala- ja tarnaliigid, angervaks, seaohakas, sookastik, kõrvenõges jt). [2] Leetjad ja gleistunud leetjad mullad looduslikel metsata leetjatel muldadel on kuivad pärisaru- või palurohumaad. Taimekooslusest suurima osakaaluga on hariliku kasteheina madala mustjuure, angerpisti-lubika, hariliku kasteheina punase aruheina ja maarjaheina kooslused. Metsaga katmata gleistunud leetjatele muldadele on kujunenud niisked pärisarurohumaad madala mustjuure hariliku härgheina, kahkja tarna madala mustjuure, tulika luht-kastevarre, kõrveköömne-sinihelmika, lubika-hirsstarna jt kooslustega. [2] Leostunud muld leostunud muldade looduslikud rohumaad on kas kuivad pärisaru- või
USA, Venemaa- suurem 28. Mis on Gaia teooria põhiline postulaat?Keskkonda hoiab suhteliselt stabiilsena bioloogiliste,geoloogilisteja keemiliste seoste süsteem-kogu planeeti hõlmav(geo)ökoloogiline iseregulatsiooni süsteem 29. Too näiteid, millised keskkonnatingimused võiksid olla taimede/koosluste poolt mõjutatavad. Keskkonna temperatuur, vee liikumine, ookeani soolsus, pH 30. Kirjelda, kuidas Gaia teooria alusel keskkonna veerežiim võiks olla sõltuvuses taimekooslusest. Nt kui muld on taimestikuga kaetud, ei toimu erosiooni ja kõrbestumist, taimed kaitsevad mulda liigse aurumise eest ja säilitavad niiskust. 31. Millised onolnud produktsiooniökoloogia ajaloo suuremad läbimurded, mis on viinud uue etapi tekkeni? 3 etappi: 1) Eelajalugu- kuni Justus von Liebig’ini. 2) Üksikteadlaste periood. 19.sajandi keskpaigaks oli arenenud juba analüütiline keemia. Justus von Liebig (Saksa keemik, 1803-1873) näitas
Suurem kohaliku elanikkonna nõdlusestvenemaa, usa, lõuna-ameerika, austraalia 26. Mis on Gaia teooria põhiline postulaat? -planeet Maa funktsioneerib tervikuna kui elusorganism 27. Too näiteid, millised keskkonnatingimused võiksid olla taimede/koosluste poolt mõjutatavad • Keskkonna temperatuur • Vee liikumine • Ookeani soolsus • pH 28. Kirjelda, kuidas Gaia teooria alusel keskkonna veerežiim võiks olla sõltuvuses taimekooslusest Nt kui muld on taimestikuga kaetud, ei toimu erosiooni ja kõrbestumist, taimed kaitsevad mulda liigse aurumise eest ja säilitavad niiskust. 29. Millised on olnud produktsiooniökoloogia ajaloo suuremad läbimurded, mis on viinud uue etapi tekkeni? 3 etappi: 1)Eelajalugu – kuni Justus vob Liebig’ini. 2)Üksikteadlaste periood. 19. sajandi keskpaigaks oli arenenud juba analüütiline keemia. Justus von Liebig (Saksa keemik, 1803-1873) näitas mineraalsete
Elukeskkonda hoiab suhteliselt stabiilsena bioloogiliste, geoloogiliste ja keemiliste seoste süsteem - kogu planeeti hõlmav (geo)ökoloogiline iseregulatsiooni süsteem. (Vaadatakse maailma kui ühtset tervikut.) 29. Too näiteid, millised keskkonnatingimused võiksid olla taimede/koosluste poolt mõjutatavad Keskkonna temperatuur, vee liikumine, ookeani soolsus, pH. 30. Kirjelda, kuidas Gaia teooria alusel keskkonna veereziim võiks olla sõltuvuses taimekooslusest. Nt kui muld on taimestikuga kaetud, ei toimu erosiooni ja kõrbestumist, taimed kaitsevad mulda liigse aurumise eest ja säilitavad niiskust. 31. Millised on olnud produktsiooniökoloogia ajaloo suuremad läbimurded, mis on viinud uue etapi tekkeni? 1)Eelajalugu kuni Justus vob Liebig'ini. 2)Üksikteadlaste periood. 19. sajandi keskpaigaks oli arenenud juba analüütiline keemia. Justus von Liebig (Saksa keemik, 1803-1873) näitas mineraalsete toitainete mõju taimede toitumisele.
toiduahela konsumendid, aineringete kulgemise kiirus, taimede fotosünteesi intensiivsus, temperatuurioptimum, jne. • Saagikoristusega siseneb inimene toiduahela esimesesse astmesse • Saagiga eemaldatavad toitained tuleb väetistega tagasi anda • NB! Produktsiooni hulka kuuluvad ka umbrohud LAGUNEMINE AGROÖKOSÜSTEEMIS • Lagundatavate ainete hulk ja lagundamise kiirus sõltub kliimast, mullatüübist, taimekooslusest, maaviljelusviisist • Lagunemisprotsessi käigus muudetakse toitained uuesti taimedele kättesaadavaks • Huumuse moodustumisega aeglustub aineringe PÕLLUMAJANDUSTEGEVUSE MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE • Mullaharimine – mõjutab mullavett, õhustatust, tihedust, poorsust, temperatuuri; suurendab vee- ja tuuleerosiooni ohtu; vähendab oluliselt mullaelustiku mitmekesisust
(Kalda 1958, 1960, 1962), sest põhjamaistele taigalaadsetele metsadele omaselt on paljudes metsatüüpides raske leida karakterliike. Selliseid metsakooslusi iseloomustavad pigem enamusliigid ja ökoloogilised tingimused. Metsade klassifitseerimiseks kasutatakse Eestis metsatüpoloogiat, mis lähtub kasvukoha juhtivatest edaafilistest ja hüdroloogilistest parameetritest ning seal kujunevast tüüpilisest taimekooslusest. Metsanduses kasutatav tüpoloogiline loend (Lõhmus1974, 1984) on täiendatult integreeritud Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni (Paal 1997). Täiendused hõlmavad mitmeid juba varasemates tüpoloogiates sisaldunud üksusi (Masing1969 jt.), mis metsakasutuse aspektist lähtudes olid raskelt määratletavad või vähelevinud ja liideti seetõttu lähedaste tingimustega metsatüüpidele (sürjametsad, lammimetsad jmt.). Metsatüüpide
on omavahel koevolutsioneerunud (koos evolutsioneerunud). Nende vahel on teatud tööjaotus. Superorganism areneb ajas. Nii, nagu organismidel toimub ontogenees, nii toimub kooslustes suktsessioon, kus teatud korra järgi liigid vahelduvad, sõltuvalt koosluse vanusest. 27.Koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon (Begon et al. 17.3.2); Kooslus nimetatud ka biotsünoosiks. Enamasti on vaja kooslusi piiritleda a) taksonoomiliselt: Nt rääkides taimekooslusest (moodustavad ühe kompaktse taksoni) Nt looma.- linnu-, seenetakson. b) funktsiooni järgi: 1. Primaarsete produtsentide kooslus (nt peale taimede võivad esineda ka tsüanobakterid) 2. Nt kiskjakooslused Kooslus tähistab mingeid kooselavaid populatsioone, kooslusi piiritletakse: a) taksonoomiliselt - liblika-, taimekooslus b) funktsionaalselt - primaarsete produtsentide kooslus, kuna ookeanis esmased tootjad pole tihti
13 (hirsstarna)-Carex goodenowii (C. nigra ssp. nigra, hariliku tarna alamliigi), Carex disticha (lünktarna), Carex gracilis (saleda tarna) kooslusi. Ülevaatlikke andmeid Halliste luha kohta kajastab ka T. Pullissaare diplomitöö "Materjale Kasari, Halliste ja Navesti luhaniitude taimkattest" (1959). Välitööde käigus tehti 290 geobotaanilist analüüsi, neist Soomaa luhtadelt 85. Anti ülevaade luhal levivatest taimekooslusest. Enamlevinud kooslusteks kõigil luhtadel olid tarnakooslused: Carex elata (luhttarna), Carex disticha ja Carex gracilis kooslused. Kõrreliste kooslustest levisid Halliste luhal Deschampsia caespitosa (luht-kastevarre)-Festuca pratensis (hariliku aruheina), Sesleria caerulea (hariliku lubika) kooslused. Soomaa luhtade uurimisega on põhjalikumalt tegelenud M. Suurkask. 1996. a. suvel inventeeris ta Halliste jõe luhta ning puisniite ja andis ülevaate luhaala tähtsamate biotoopide