Lepatriinude värvus on hoiatusvärvus. Talvituvad peamiselt valmikuna. Vastsed on hallid või mustjashallid oranzi kirjaga, nukkuvad ühte otsapidi taimelehe külge kinnitunult. Nii vastsed kui valmikud on lehetäide kõige suuremad vaenlased. Kärsaklased on enamikus väikesed (1-11, harva kuni 24 mm) mardikad, kelle pea eesosa moodustab pika kärsaku, mille külge kinnituvad tavaliselt põlvjad tundlad ning haukamissuised. Kärsakul on suur tähtsus. Selle abil puuritakse taimekoesse auk, kuhu asetatakse muna. Vastsed on jalutud valkjad tõugud. Talvituvad mardikana, sellepärast on neid rohkem kevadel ja sügisel. Nende hulgas on palju põllu ja aiakahjureid. Hernekärsakad Sitona elavad herneseemnetes, õunapuu-õielõikaja Anthonomus pomorum vastne avanemata õunapuuõies, maasika-õielõikaja A. rubi maasikaõites, pähklikärsakas Curculio nucum sarapuupähklites. Ülemaailma on tuntud ladudes teravilja rikkuv
Areng kestab tavaliselt mitu aastat. Majasikk Hylotrupes bajulus elab kuivas puidus ja kahjustab ka Lääne-Eestis palkmaju. Suur-õiesikk Leptura rubra ronib sageli õitel Sugukond kärsaklased Curculionidae. Enamikus väikesed (1-11, harva kuni 24 mm) mardikad, kelle pea eesosa moodustab pika kärsaku, mille külge kinnituvad tavaliselt põlvjad tundlad ning haukamissuised. Kärsakul on suur tähtsus. Selle abil puuritakse taimekoesse auk, kuhu asetatakse muna. Vastsed on jalutud valkjad tõugud. Sageli mono- või oligofaagid. Talvituvad mardikana, sellepärast on neid rohkem kevadel ja sügisel. Nende hulgas on palju põllu ja aiakahjureid. Hernekärsakas Sitona lineata elab herneseemnetes, õunapuu-õielõikaja Anthonomus pomorum avanemata õunapuuõies, maasika-õielõikaja A. rubi maasikaõites, pähklikärsakas Curculio nucum sarapuupähklites, männikärsakas Hylobius abietis vastne juurtel, valmik närib koort
Sümbiontsed N2 sidujad juuremügarate teket liblikõielisel Juuremügarates fikseerivad lämmastikku mügarbakterid. N2 fikseeritakse bakteroidina. Bakteroidid on spetsiifilised diferentseerunud rakud, mis moodustavad juuremügaras vegetatiivsete rakkude muundudes. Taimed eritavad flavonoide, mis meelitab kohale mügarbakteri. Mügarbakteri eritab vastuseks nod-faktoreid, mille järel juurekarv kõverdub ja bakter hakkab tungima taimekoesse. Infektsiooniniidi teke infektsiooniniit on torutaoline kanal juurekoes, mille kaudu toimub taimekudede nakatumine mügarbakteritega. Infektsiooniniit hargneb ja algatab mügara tekke. Bakterid vabanevad infektsiooniniidist taimerakku. Aktiivselt jagunevatest juurerakkudest moodustub mügar. Mittelibliõielistel aktinomütseedid moodustavad mügaraid mitteliblikõielistel. Infitseerivad puid, põõsaid ja rohttaimi. Ka nende mügarates on leghemoglobiin ja nakatumine bakteritega
Kärsaklased on liikide arvult teine mardikasugukond Eestis ja nad on meil esindatud umbes 450 liigiga. (http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4rsaklased). Kärsaklased on väikesed mustad või pruunid õrnalt läikivad mardikad. Pea on neil välja veninud kärsakuks, kuhu kinnituvad ka nuijad tundlad. (http://www.evm.ee/failid/File/Putukad%20maja%20kallal.pdf) Kärsal on suur tähtsus selle abil puuritakse taimekoesse auk, kuhu asetatakse muna. (http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4rsaklased). Valged jalutud C-kujulised vastsed on kaetud hõredate karvadega, neil on pruunikas pea. Kärsaklased arenevad märjas kõdunevas puidus, mille niiskus peab olema vähemalt 35%. Talvituvad mardikana, sellepärast on neid rohkem kevadel ja sügisel (http://www.evm.ee/failid/File/Putukad%20maja%20kallal.pdf) Pehmekoorlased