kuna valdavalt on sel alal niiskemad mullad, mis on heaks omaduseks rohttaimede kasvu puhul. Vähem sobib antud maa puittaimede kasvuks niiskuse tõttu. Leostunud mullad (Ko) on universaalse kasutussobivusega mullad. Kuna need mullad on hea viljakusega, siis neid alasi saab kasutada põllumaana, kultuurrohumaana või kuivendatud põllumaana. Leostunud mullad on sobilikud kõikide kultuuride kasvatamiseks. Leetjad mullad (KI) on heade taimekasvatuslike omadustega ning seetõttu saab neid kasutada põllumaadena. Leetjad mullad sobivad intensiivseks kasutamiseks ja sobivad ka kõikide kultuurtaimede kasvatamiseks. Leetjatel muldadel kujunenud looduslikud rohumaad on hea tallamiskindlusega ja keskmise söödaväärtusega ning sobivad nii karjatamiseks kui ka niitmiseks. Nõrgalt leetunud mullad (LkI) sobivad hästi põllumaaks, tänu kergele lõimisele soojenevad leetunud mullad teistest kiiremini, saades põllul varakult harimisküpseks
migratsioon. Küllastunud gleimullad on kujunenud lubjarikka põhjavee mõju all algselt lubjavaestel sorteeritud veesetetel.Keemine neis puudub, kuid põhjavee mõjul on ka mulla pindmised horisondid küllastunud kaltsiumiga. Sellepärast on kogu profiili ulatuses mulla reaktsioon neutraalne või selle lähedane. (Kitse, E., Piho, A. jt. 1962). Küllastunud gleimullad on oma taimekasvatuslike omaduste poolest sarnased leostunud gleimuldadega, kuid nende mullagenees on erinev. Mullaprofiil on diferentseerumata ja koosneb vaid toorhuumuslikule horisondile järgnevast glei- või tugevasti gleistunud lähtekivimi horisondist.Sisseuhte- ja eluviaalsed horisondid selles mullaprofiilis puuduvad.On tekkinud karbonaadivaesetel settelistel lähtekivimitel kõrgele ulatuva lubjarikka põhjavee mõjul. Küllastumine toimub kapillaarse mullavee alt ülessse liikumise abil.Keemine puudub,
põhjendatud läveni TK meetodid · Ennetav (kaudne) tõrje Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Terve ja sobiva istutusmaterjali valik Optimaalsete kasvutingimuste loomine Taimekasvatuslikud võtted Kahjustajate seire · Otsenetõrje Füüsikalis-mehhaanilised Agrotehnilised Bioloogilised Keemilised Ennetav tõrje · Elu mitmekesisuse säilitamine ja soodustamine · Kahjustajate arvukuse piiramine taimekasvatuslike võtetega · Taimekahjustajate seire Elu mitmekesisuse säilitamine ja soodustamine Põllumajanduskoosluste bioloogiline mitmekesisus sõltub majandamisviisist ning maastiku struktuurist Looduslikud kooslused on bioloogiliselt mitmekesisemad kui põllumajanduskooslused Põldude suuruse piiramine. Hekkide, metsatukkade, tiikide säilitamine ja rajamine - luuakse elu ja pesitsuspaiku lindudele, siilidele, karihiirtele,
K(I)g gleistunud küllastumata muld, puudub kores, keemist ei esine, profiil: A Cg , pHKCl T 1823 metsam. ja 1721 cmol+ kg-1 põllum. (enamus neeldunud alused) < 5,6 V hartavates 8392%, looduslikes 7085% Alliikuv < 12 mg kg-1 põllum. Ja < 50 mg kg-1 metsam. Kog ja KIg heade taimekasvatuslike omadustega, enamasti kultuurrohumaadena, Suhteliselt toitaineterikkad kuivendatult põllumaana Viljakus, kasutamine, kaitse Mets naadi kkt. Puistutes ülekaalus kaasikud ja kuuse-lehtpuu segametsad. Alusmets
Kasvupinnastes kasutatav tugimaterjalina. Sidus liiv 5 … 10 Soojad, hea õhustatavusega, kuivapoolsed; sobivad vähenõudlike taimede kasvatamiseks. Saviliiv Saviliiv 10 … 20 Heade taimekasvatuslike omadustega: soojad, küllaltki toitainerikkad, hea õhustatavusega, mõõduka vee- läbilaskvusega, toimiva kapillaarse tõusuga, hea haritavusega; pikkade
Kütuse ja määrdeainete kulu arvestamisel lähtutakse masintööde mahtudest, mille korrutamisel vastava põhikütuse arvestusliku kuluga, saadakse põhikütuse kogused 21 tööliikide viisi kultuuride kaupa ning koguste korrutamisel 1 ühiku maksumusega (sh veokulude, käivitusbensiini ja määrdeainete maksumus) saadakse kütuse ja määrdeainete maksumus. Jooksev remont: kulud leitakse tehtavate tööde mahtude alusel. Amortisatsioon: taimekasvatuslike hoonete, rajatiste, ehitiste ja maaparanduse amortisatsioonikulud jaotatakse proportsionaalselt kultuuride külvipinnaga, põllutöömasinate ja riistade amortisatsioonikulud proportsionaalselt vastavale kultuurile tehtud tinghektarite arvule. Loomakasvatuses toimub jaotamine vastavalt soo- ja vanuserühmadele. Muud otsesed kulud moodustuvad vähemtähtsatest, kuid toodanguga otseselt seostatavad kuludest, nagu põldude lupjamise, elektrienergia,
annaabi.ee 
