Vihmametsad asuvad ekvatoriaalvöötmes, kus on aasta ringselt palav ja palju sademeid, mis soodustavad keemilist murenemist ja orgaanilise aine kiiret lagunemist. Orgaaniline aine laguneb peaaegu täielikult, mistõttu huumust tekib vähe. Suure sademete hulga tõttu vaesub muld aluselistest elementidest (Ca, Mg, K, Na jt.) isegi ränist, muutudes tugevas- ti happeliseks. Mulda jäävad taimedele mittevajalikud Fe - ja Al - oksiidid, pealegi on Al 3+ ioonid happelises keskkonnas taimejuurtele mürgised komponendid. Värvuse alusel nimetatakse vihmametsade muldi puna - või kollamuldadeks. Muldade huumusekiht on õhuke, selle all heledam õhuke väljauhtekiht, mille all omakorda paks tumedam sisseuhtekiht. Vihmametsade mullad on vanimad, paksu kihina sisaldavad vähe toitelemente, vähevilja- kad, happelised, kuivas paakuvad, kannatavad veeerosioni all ja on intensiivselt kasutata- vad (kogutakse mitu saaki aastas).
A B C Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad- Mulla teke on neil aladel kestnud kõige kauem ja seetõttu ulatub muld väga sügavale. Kuigi orgaanilist ainet langeb maapinnal palju ,tekib sellest huumus väga vähe ,sest see lagundatakse väga kiirelt ära. Murenemine on väga aktiivne. Kõrge temp ja niiskus tekitab mulda kaoliniitsavi mis hoiab kinni väheseid toitaineid aga ka suurendab läbiuhtuvust. Muld rikastub taimedele mitteoluliste ainetega Fe ja Al. Muld on tugevalt happeline ja taimejuurtele toksiline ,seetõttu on juured pigem maapinnalähedased. Muldi nim. puna või kollamuldadeks A E B C Muld kui ressurss, muldade kaitse Muldade degradatsioon ja hävimine- Muldade igasugune hävitamine või kahjustamine. Muldade erosioon- See kahjustab mulda kõige rohkem. Selle tagajärjel lendavad mullaosakesed kõrgematest kohtadest madalamatele. Selletõttu kantakse mulla viljakamad kihid veekogudesse või kohtadesse kus neis kasu pole. Erosioone jaotakse kaheks
lähtekivimi järgi. Näiteks stagnic tähendab taandumistingimusi ja kui eelnevalt oli määratud Albeluvisol, saame mulla nimetuseks Stagnic Albeluvisol. Järgmisel täpsemal tasemel (III tase) mulla nimetust esitades (mulla olemust täpsemalt iseloomustades), tuleb kasutada teist täiendsõna see tuleneb sekundaarset mullatekkeprotsessi või muldade kasutamist mõjutavatest tunnustest (kokku on neid 12, suurelt jaolt FAO-ga kokkulangevad). Näiteks Fragic tähendab tihenenud, taimejuurtele ja laskuvale sademeteveele raskesti läbitavat kihti (meie kahkjate muldade Egl horisondi all oleva Bt horisondi olemasolu). Teine täiendsõna lisatakse esimese ette, jättes lõpust ära "c" täht. Nii saadakse WRB süsteemis kasutamiseks kõige täpsem ühik. WRB- süstemaatikas ei ole rangelt eristatud alajaotuste II ja III aste. Kasutusel on 121 madalama astme täiendsõna. Antud näites Fragi-Stagnic Albeluvisol, eesti muldade klassifikatsiooni järgi Hele kahkjas
6 Soovikumetsad- ajutiselt liigniisketel muldadel- gleimullad või gleistunud mullad. Osja (os) kkt Levivad tasastel madalatel aladel, mikroreljeef tugevasti künklik; levinud Lääne-Eesti settemuldadel, 0,5% metsadest, metsakasvatuslikke omadusi saab parandada kuivendamisega. Muld- lähtekivimiks raske lõimisega setted või liivsavi moreen; põhjavesi ulatub aeg-ajalt pinnale; vähese kallaku, raske lõimise ja künkliku moreeni tõttu on vee liikumine aeglane ja aeratsioonitingimused mullas taimejuurtele ebasoodsad; esinevad mitmesugused soostunud ja küllastunud mullad (leostunud gleimullad, leetjad gleimullad, küllastunud gleimullad). Puistu- en segapuistud; enamuspuuliikideks kask, mänd või kuusk, koosseisus võib esineda haaba, saart, sangleppa; kased sageli kõveratüvelised. Alusmets- liigirikas, kui en hõre, esinevad paakspuu, pihlakas, mage sõstar, kadakas, pajud. Alustaimestik- iseloom mosaiiksus vastavalt mikroreljeefile: kõrgematel osadel mustikas, pohl,
kasvutingimused: 1. Toitainete puudus või üleküllus erinevad kultuurid vajavad oma loomulikuks arenguks erinevas koguses erinevaid toitaineid. Nende puudus või üleküllus põhjustab sageli taimedel kasvuhäireid 2. Ebasoodne kasvutemperatuur siin võivad viljapuudel tekkida külmalõhed, koore ja pungade vigastused, talivilja taimed võivad külmuda 3. Ebasoodsad niiskustingimused liigniiskus ei anna taimejuurtele hapnikku ja taimed võivad selle tagajärjel ,,uppuda", kuivas veevaeses mullas ei saa taimed piisavalt vette ega toitaineid oma normaalseks kasvuks ja arenguks 4. Ebasoodsad valgustingimused valguse puudusel noored taimed, võrsed või lehed on kahvatud, fotosüntees on takistatud 5. Ebasoodsad mullastikuolud mõju on märgata eriti happelise mullareaktsiooni juures, kus
Esinevad kaasikud, sanglepikud, segapuistud. Bon. enamasti IV-V. Osja, tarna, angervaksa kasvukohatüübid. Osja (os) kasvukohatüüp – levivad tasastel madalatel aladel, mikroreljeef tugevasti künklik. Mulla lähtekivimiks on raske lõimisega setted või liivsavi moreen. Põhjavesi ulatub aeg-ajalt maapinnale. Vähese kallaku, raske lõimise ja künkliku moreeni tõttu on vee liikumine aeglane ja aeratsioonitingimused mullas taimejuurtele ebasoodsad. Esinevad mitmesugused soostunud ja küllastunud mullad (leostunud gleimullad GO, leetjad gleimullad GI, küllastunud gleimullad GO1. Samas võib kuival perioodil esineda taimedele omastatava vee puudust. Enamasti kasvavad segapuistud. Enamuspuuliikideks on kask (1/2) mänd (1/4) või kuusk (1/10), koosseisus võib esineda veel haaba, saart, sangleppa. Kased sageli kõveratüvelised, paremini kasvab mänd. Puistud sageli hõredad, madala tootlikkusega IV -V bon, sageli esineb
Teine võimalus saamine veest. Kolmas hapniku kohene sidumine org. ühenditesse hapniku fikseerimine. Katioonid omastatakse nii makro- kui mikrokatioone, mis moodustavad komplekse orgaaniliste ühenditega. Süsinikühenditega: Koordineerimissidemed (tekivad polüvalentsete katioonide ja C molekulide vahel) ja Elektrostaatilised sidemed (tekivad positiivselt laetud katioonide ning neg laenguga ühendite liitumisel). Fosfaat On koheselt taimejuurtele omastatavad läbi H+-HPOn (2-) sümporteri, mille järel lisatakse nad mitmete orgaaniliste ainete koostisesse (fosfolipiidid, nukleotiidid) Väävel Kõrgemate taimede rakkudes olev S pärineb sulfaadist. Esimese etapina muudetakse sulfaat tsüsteiiniks. Lehtedes assimileerunud väävel muudetakse glutaatiooniks ja viiakse läbi floeemi valgusünteesi piirkondadesse. Ammoonium Muudetakse ruttu aminohapeteks glutamiini sütetaasi (GS) ja glutamaadi
..lk.105 LISAD 3 EESSÕNA Ei ole kahtlust, et kõige paremini kasvavad taimed oma loodusliku kasvukoha mullas. Paraku meeldib meile näha neid ka seal, kus pole nende kodu: väljaspool areaali, linnakeskkonnas, anumates, katustel jm. Kui muld ei vasta nõuetele, siis on seda vaja parandada. Mõnel juhul ei piisa ka parandamisest - taimejuurtele on vaja luua tehiskeskkond ehk kasvupinnas, mis peaks võimalikult kaua vastu tallamiskoormusele ja vibratsioonile ning säilitaks seejuures head taimekasvatuslikud omadused. Kasvupinnas on taimejuurtele kinnitumis-, toetumis- ja levimiskeskkonnaks ning vee-, toitainete ja õhu reservuaariks. Eriti täpselt peaks kasvupinnas vastama erinevate puuliikide kasvunõuetele, kuna tegemist on pikaealise taimegrupiga, mille juurekeskkonda ei ole pärast taimede
PIkkuselt 1mm- 3m. Siia kuuluvad kaanid, vihmaussid, merepõhjas elavad harjasliimukad. 5. Vihmaussi välisehitus. Vihmausside tähtsus looduses. Nad ei talu kuivust. Tulevad maapinnale hingama. Tähtsus looduses: • Kobestavad mulda ehk parandavad mulla omadusi: Toimub mulla segamine. Muudavad selle toitainerikkamaks, poorsemaks, õhustavad ja paranadavad vee liikumist mullakihtides.Tekib kasvuruumi taimejuurtele ja soodne elupaik mullamiroobidele.Nad söövad mullas elavaid baktereid ja seeni • On toiduahelas tähtsal kohal. On toiduks lindudele (rästad, kuldnokad, toonekured) ja pisematele loomadele (mutt, siilid, mägrad, rebased, hiired). • Nad on ülitähtsal kohal lagundajatena.Mullas sisalduva orgaanilise aine seedivad nad ära, mineraalse osa aga väljutavad väljeheitena maapinnale või käikude seintele.
Kõrge õhusurve põhjustab: - sügavaid rattajälgi - suurt survet mullale Põllul liikudes on esikohal traktorirehvide veovõime, mistõttu rehvi määrdekrihvid peavad olema enesepuhastusvõimega. Väga tavaline on horisontaalse tihenenud tsooni moodustumine või tihenenud kihi moodustumine 20 30 cm sügavusel, kui igal aastal künda sama sügavalt. Hõlmadraga märga mulda kündes põhjustab hõlmadra tald horisontaalseid taimejuurtele läbitungimatuid kihte. Tähtsaim tihenemise probleem on siiski seotud traktori tagumise ratta liikumisega avatud vaos, mis põhjustab tihenenud kihi tekke veelgi sügavamates mullakihtides (näiteks 30 cm ja rohkem). Mulla tihenemine sõltub ratta asukohast künnil. Künnivaos sõitmine eeldab kitsamaid rehve. Künnikihi alla võib tekkida tihenenud kiht, mis häirib juurte arengut, vee- ja õhureziimi. Tihenemise allpool künnikihti on üldiselt suurem probleem kuna...
varred on kinnitumissubstraadiks mikroobidele, mis on oluline vee kvaliteedi parandamise seisukohal. Taimestik-pinnasfiltrid (SSF) on tavaliselt alla 0.6 m sgavused vannid, mis on tidetud filtermaterjaliga, mis on kasvusubstraadiks juurtega veetaimedele. Taimejuurtel on siinkohal tita thtis roll olles mikroobidele soodsaks kinnitumissubstraadiks ning parandades pinnase aeratsiooni. Reovesi voolab pinnases gravitatsiooni jul lbi filtermaterjali, puutudes kokku filtermaterjalile vi taimejuurtele kinnitunud mikroobidega: Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz Joonis 2. Taimestik-pinnasfiltri skeem. Taimestik-pinnasfiltrid klassifitseeritakse omakorda sissetuleva reovee liikumise jrgi filtermaterjalis horisontaalse vooluga ja vertikaalse vooluga pinnasfiltriteks. Taimestik-pinnasfiltri tphimte Taimestik-pinnasfilter puhastab reovett jrgmise skeemi alusel: reovesi, mis on eelnevalt mehaaniliselt puhastatud, siseneb pinnasfiltrisse hest otsast. Seejrel valgub reovesi
setted või liivsavi moreen. Põhjavesi ulatub aeg- madalamatel aladel. Lähtekivimiks liivad. Muld toitumisega. ajalt maapinnale. Vähese kallaku, raske lõimise ja tugevasti leetunud. Sisseuhtehorisondis (B) sageli Puurindesse tekib mänd, areneb puhmarinne, künkliku moreeni tõttu on vee liikumine aeglane ja tihe ja vettpidav nõrgkivi. lehtsammalde kõrvale tekivad turbasamblad. aeratsioonitingimused mullas taimejuurtele Leetumise ja soostumise kaasmõjul leede-glei ja Soodest 9% ebasoodsad. leede turvastunud mullad. Toorhuumus kuni 30 3) rabamuld (R) - ainult sademetest toituvad. Esinevad mitmesugused soostunud ja küllastunud cm. Muld väga happeline, liigniiske. Asuvad ümbritsevast territooriumist mullad (leostunud gleimullad GO, Valdavalt männikud. Puistud madala tootlikkusega kõrgemal
annaabi.ee 
