metsikus looduses ei leidu. Sellised inimkätega loodud liigid on kõik teraviljad, kartul, enamik köögivilju jne. Tegu on uute liikidega, mitte paari geeni lisamisega looduslikes taimedes sisalduvale umbes 30 000-50 000 geenile. Need inimtegevuse tõttu tekkinud uued liigid ei ole tekitanud erilisi ökoloogilisi ega meditsiinilisi probleeme. Sordiaretus piirdus enamasti samasse sugukonda kuuluvate taimegeenidega. Nüüdisühiskond suudab oma liikmeid ära toita tänu nn. rohelisele revolutsioonile. 1960. aastatel lõid sordiaretajad lühikese aja jooksul terve hulga senisest märksa paremate agrotehniliste omadustega sorte. Tänu nendele sortidele sööb kogu praegune maailm ning mis kindlustas Norman Borlaug'ile Nobeli rahaauhinna. Tugevaid mutageene või radioaktiivset kiirgust kasutades lasti teraviljade DNA tükkideks. Saadud muundatud DNA-ga taimi kultuursortidega ristates
DNA-lõik kannab bioloogilist tunnust, mis võiks näiteks teatud põllumajandussordile anda mingi lisaväärtuse. Nüüd viiakse (kloneeritakse) see DNA- lõik niinimetatud vektorisse. Geenitehnoloogia võimalused on avaramad: niimoodi saab viia taimedesse või ka teistesse organismidesse suvalisest organismist pärit geene. Sordiaretus piirdus enamasti samasse sugukonda kuuluvate taimegeenidega. Kuid geenitehnoloogia tegeleb siiski looduses leiduvate geenide ülekandega. Kultuurtaimede muundamisel tähtsamad taotlused eesmärgid on parandada saaduste tarbekvaliteeti, näiteks säilivust, ainelist koostist ja välimust; suurendada vastupidavust haigustele ja kahjurputukatele, tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide suhtes ning tõsta karmide keskkonnatingimuste, nagu külma-, kuuma- ja põuataluvust.Tänu sellele saab
annaabi.ee 
