Rukkileib meie toidulaual arvestus
Mandrigermaanlastele jäi selline leib esialgu võõraks, kuid hiljem hakkas
talurahva hulgas levima. Eestis asendas hapendatud rukkileib odraleiva II
aastatuhande alguses (11. sajandil). Rukkijahust hapendamisega
kergitatud leib oli igati tulusam ja toitvam kui odraleib.
5. Leivaahju roll leiva arenguloos
Teine suur samm leivategemise ajaloos oli leivaahju leiutamine. Egiptlased
ehitasid savist kõrgeid ümmargusi ahjusid, mille välisseinal küpsetati
taignakakke. Kreeklased ehitasid alt soojendavaid ahjusid. Leiba küpsetati
nüüd ahjude sees. Hiljemalt 11.–12. saj olid elamuahjud Eestis koldega. 18.
saj II poolest hakati kerisahje pealt kinni ehitama. Koos koldega oli reheahi
kuni 3 m pikk ja 2 m lai. Ahjus küpsetati leiba, muud toidud valmistati
koldel. 19. saj lõpul ehitati rehielamutesse lõõridega ahjusid, mis olid
ühendatud korstnaga.
6. Miks on rukkileib maitsvam kui odraleib?
annaabi.ee 
