Referaat Orkaanid 10. klass Orkaanide teekonnad aastail 1985-2005. Orkaanid Heal lapsel mitu nime. Ameerika aladel nimetatakse troopilisi orkaane hurrikaanideks, Kagu-Aasias taifuunideks ning India ookeanis tsükloniteks, mis on keeristormi üldnimetuseks. Orkaaniks võidakse nimetada ka tsükloneid, kus tuule kiirus ületab teatud väärtuse, tavaliselt 32,7 m/s. Sellised tormid ei pruugi tekkida sooja troopilise mere kohal ja ei ole seetõttu orkaanid selle sõna kõige levinumas tähenduses. Erandiks on äikesepilvest maapinnani ulatuv tromb (Põhja-Ameerikas tornaado) , mis kujutab endast lehtrikujulist kiiresti liikuvat tuulepöörist. Trombi
ORKAANID Orkaan on looduse üks võimsamaid jõude. Orkaanid tekivad kui tugevad äikesetormid liiguvad üle sooja ookeani. Olenevalt regioonist kutsutakse orkaane ka taifuunideks ja tsüklonideks. Click to edit Master text styles Second level Third level Kuum õhk, selles tormis, Fourth level Fifth level ja ookeani veepind kombineeruvad ja hakkavad tõusma. See tekitab madala rõhu veepinnale. Tugevad tuuled, puhkudes vastastikku, panevad selle tormi keerlema.
· Levis tornaadona 600 km sisemaale · Keeristorm vaibus lõplikult 6. veebruaril 2011 Austaalia keskel asuvas kõrbes FAKTID & TAGAJÄRJED · Keeristormi tuuled liikusid puhanguti 285 km/h · Õhurõhk oli kohati isegi 92900 Pa · Majanduslik kahju hinnanguliselt $3.6 billion (2011) · Hukkunuid: kaudselt vaid 1 inimene · Yasi oli Austaalia kõige ,,halvem" tsüklon läbi ajaloo Ameerika aladel nimetatakse troopilisi torme orkaanideks, taifuunideks ja hurrikaanideks. Austraalias aga tsükloniteks ja trombideks. VIDEOD · http://www.youtube.com/watch?v=II5Hzpyt_cI (Euronews) · http://www.youtube.com/watch?v=CN05OCUpXcI (Satellite & Radar) · http://www.youtube.com/watch?v=aw0xyRnrvGM (Tagajärjed) ALLIKAD · http://en.wikipedia.org/wiki/File:Yasi_2011_track.png · http://en.wikipedia.org/wiki/Cyclone_Yasi · http://www.bbc.co.uk/news/worldasiapacific12342031
temperatuuur umbes pluss27. need on suuure purustusjõugaorkaanid.Levib 5-25 kraadi juures põhja ja lõunalaiustel.Läbimõõt on umbes 1000km.puhangud väiksemad kui 100 m/s. kaasenvad lausvihm,äike,kõrge laine. Troopilised tsüklonid liiguvaf üsna kiiresti, kestvus 8-10 päeva.õhurõhk on keskmisest madalam.tõusvad õhuvoolud.orkaani keskel on orkaani silm,kus võib olla täielik vaiukus.Silmas on taevas selge.Ülejäänud osas aga ülitugevad tuuled jms.ida aasias nimetatakse neid taifuunideks. ameerikas ikka orkaanid.Põhja ameerikas nimetatakse tornaadodeks. Põhja ameerika preerias, pole nii suur. N: Florida osas, Jaapani pool.
põhja pk kirde pas. ja lõuna pk kagu pas. (30-0-30) 2.parasv läänetuul- toob kaasa mandrite lääne osadesse niisket ja sademete roh õhku (30-60) 3. polaarsed idatuuled- toovad kaasa külma ja kuiva õhku. Madalrõhkkond e tsüklon- tekib piirkondades, kus on tõusvad õhuvool. ja kus tekkivad sademed MR toob kaasa alati niisket õhku ja suvel jahedat ning talvel pehmet õhku e sula. NB! Atlandi ook. nim Mr orkaan, Vaiksel taifuunideks Kõrgrõhkkond e antitüklon- tekib piirk. kus on laskuvad õhuvoolud. Kr toob kaasa alati kuiva õh ja suvel palav talvel kü Lokaalsed e kohalikud tuuled: MUSSOONID- koh tuuled, mis puhuvad sooja ja külmal aastaajal risti vastupidi. Põhjuseks maismaa ja mere erienev soojenemine ning jahtumine. Kõige ilmekalamt on nad välja kuj euraasias, lõuna pk idaosas. Väikestel laiustel. NB! Mus.kllima on maailma kõige sademeterohk kliima tüüp. (maa abs sadem. 22000 mm/a)
soe ja õhk selle kohal niiske. Keeristormid haaravad tavaliselt umbes 500 kilomeetri laiuse ala ning liiguvad umbes 15 kilomeetrit tunnis. Tormi keskpunkti kutsutakse tormi ,,silmaks". Seal tuult pole, sest tormituuled pöörlevad ümber oma keskpunkti. Tormiala äärtel võib tuule kiirus ulatuda kuni 12 km/h. Keeristorme esineb maailmamere erinevates piirkondades. Vaikse ookeani lääneosas nimetatakse selliseid keeristorme taifuunideks ehk pööristormideks, Kariibi mere piirkonnas tuntakse neid orkaanide ehk tsüklonite nime all. Tuulte rekordid: tugevaim tuulepuhang 104 m/s Washingtoni mägi Põhja-Ameerikas, 1934 suurim aasta keskmine tuule kiirus 19,4 m/s Denisoni neem Antarktises, 1912-1913 kuu keskmine tuule kiirus 24,9 m/s Denisoni neem Antarktises, 1913 Maismaal kujunevaid keeristorme nimetatakse trombideks ehk tornaadodeks, mille läbimõõt võib olla umbes 100 meetrit
Kagupassaadid Ilmastikust põhjustatud looduskatastroofid 1. Troopiline tsüklon Esineb mõlemal pool ekvaatorit 5-25o põhjalaiuse vahel ookeani kohal Õhukeerise läbimõõt keskmiselt 1000 km Paksud rünksajupilved, keskel sajuvaba ala Liikumissuund idast läände Tuule kiirus üle 100 m/s Nimetatakse orkaanideks või Ida-Aasias taifuunideks 2. Tornaado, Tromb Esineb Põhja-Ameerikas, Euroopas Õhukeerise läbimõõt keskmiselt 30 – 300 m Liikumissuund suvaline Tuule kiirus üle 3-11 m/s Tornaadoks nimetatakse Ameerikas, Euroopas Trombiks Veekogude kohal vesipüks – õhukeerise läbimõõt paarist millimeetrist meetrini Tuulispask maismaa kohal väike keeris – läbimõõt mõni meeter 3. Äike On võimas pilvede ja maapinna vaheline sädelahendus Jagunevad:
õhumass. Kui lõunatsüklon liigub lõunast põhja mööda Ida-Euroopa lauskmaad siis valitsevad põhjakaarte tuuled ning pilves ja sajune ilm. Kahe vastupidises suunas kulgeva õhuvoolu vahele jääb valdavalt lõunast põhja kulgev frontaalvöönd. Äärmuslikud ilmanähtused kaasnevad suvisel ajal.(äike paduvihm,rahe.tromb) Troopilise tsüklonid .Kõigekohutavamaid ilmastikust tingitud looduõnnetusi põhjustavad troopilised tsüklonid, mida nimet. ka orkaanideks ja Ida-Aasias taifuunideks. Need kujutavad endast võimsaid õhukeeriseid palavvöötmes. Kuna õhurõhu gradient on suur , siis on tuuled äärmiselt tugevad, puhanguti isegi üle 100m/s. Troopilised tsüklonid tekivad ookeanide kohal 5.-25. põhja- ja lõunalaiuse piirkonnas, kus pinnavee temperatuur on kõrge. Tsüklonitel on kindel ehitus. Ta on võimas õhukeeris, kus toimub õhu intensiivne tõusev liikumine.Kogu tsükloni ala katavad paksud rünksajupilved
· Tagalas loodest tulevad külmad tuuled. · Madalrõhualaga kaasas ka sademed. Antitsüklon talvel on ilm pakaseline, suvel päikeseliselt soe, sademeid ei esine. Troopiline tsüklon esineb mõlemal pool ekvaatorit 5-25* põhjalaiuse vahel ookeani kohal · Õhukeerise läbimõõt keskmiselt 1000 km · Paksud rünkasajupilved, keskel sajuvaba ala · Liikumissuund idast läände · Tuule kiirus üle 100 m/s · Nimetatakse orkaanideks või Ida- Aasias taifuunideks Tornaado, tromb · Esineb Põhja Ameerikas, Euroopas · Õhukeerise läbimõõt keskmiselt 30-300m · Liikumissuund suvaline · Tuule kiirus üle 3-11 m/s (10-40 km/h) · Nimetatakse trombiks Euroopas Vesipüks - esineb vee kohal Tuulispask esineb väike keeris maismaal, mõni meeter läbimõõtu, liikumissuund suvaline Äike võimas pilvede ja maapinna vaheline sädelahendus Jagunevad:
b. asub meie kohal sademed, pilved, talvel soe, suvel jahedam c. jääb meist põhja poole alguses käib üle soe front seejärel külm front, sajune ilm 20. Iseloomusta ilma (tuul, sademed) vastavalt ilmakaardil kujutatule. 21. Mille poolest erinevad troopilised tsüklonid parasvöötme tsüklonitest? Parasvöötme tsüklonid kujunevad välja ookeani kohal, liiguvad läänest-itta, esinevad sügisel ja talvel. Troopilisd tsüklonid on väga ohtlikud. Nimetatakse ka taifuunideks või orkaanideks. Läbimõõt on kaks kuni kolm korda väiksem, õhurühk keskmes madalam võrreldes parasvöötme tsüklonitega. Tuul äärmiselt tugev, paduvihmad. Tekivad samuti ookeanide kohal. 22. Mis on kasvuhooneefekt? Kuidas on inimene seda mõjutanud? 10 Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud
Neid tuuli on edukalt läbi aegade kasutanud kõikide põlvkondade purjetajad. Troopilised tsüklonid on suhteliselt väikesed, kuid väga tugevate pööristormidega madalrõhualad, kus õhurõhk tsentri poole väheneb. Nad tekivad madalatel laiuskraadidel (5 - 20º) mõlemil pool ekvaatorit ning kujutavad laevajuhtidele tõsist ohtu. Sõltuvalt tekkimiskohast, nimetatakse neid erinevalt India ookeanis tsükloniteks, Vaikses ookeanis taifuunideks, Atlandi ookeanil (Lääne India) orkaanideks, Timori ja Arafura meres willy willy jne. Troopiliste tsüklonite mõõtmed pole eriti suured läbimõõt ei ületa tavaliselt 200 500 kilomeetrit, harva 1000 km. Tsükloni piirkonnas pöörleb õhk põhjpoolkeral vastupäeva, lõunapoolkeral päripäeva. Nende lähenemise tunnuseks on eelkõige järsk õhurõhu langus. Koos sellega ligineb tihe pilvemass võimsa äikesevihmaga