4. Rakud sisaldavad geneetilist informatsiooni, mis pärandatakse põlvkondade vahetuse käigus. 5. Rakk on elu väikseim ühik. 6. Rakud on biokeemiliselt ja metaboolselt sarnased. Rakuteooria sai ilmselt olulisimaks mõjuriks loodusteaduste edasises arengus. Rakuteooria univesaalsus avas tee nii metodoloogiale, kui filosoofiale, patoloogia-käsitlustele kui pärilikkusõpetusele. Teoorias tähendas rakuteooria (mis ühendas looma- ja taiemriigi), et kukkus kokku nt varajaste füsioloogide idee loomsest ja taimsest hingest, samas sai hoogu juurde embrüoloogia ja evolutsiooniõpetus. Teadlaskond võtab rakuteooria tema universaalsuses vastu ja tekib õpetus histoloogia. Õpetlasi: Theodor Schwann kinnitas rakulisuse ka loomsete organismide kohta Rudolf Virchow näitas, et rakud tekivad teineteisest jagunemise teel
isetekkimises kinni Schwann oma joonistel näitab, kuidas tuumad tekivad rakkude vahel. Schwann toob välja 6 kudet: veri, nahk, luu, kõõlused, lihased, närvid. Schwann võtab kasutusele sõna metabolism ning näitab, et ,,muna" (millest rääkis Baer) on tegelikult munarakk. (Schwanni enda jaoks oli kogu tema töö tulemus sokeeriv talle hakkas tunduma, et organismid on ,,masinad" ning ta pöördus pettunult kiriku rüppe.) Teoorias tähendas rakuteooria (mis ühendas looma- ja taiemriigi), et kukkus kokku nt varajaste füsioloogide idee loomsest ja taimsest hingest, samas sai hoogu juurde embrüoloogia ja evolutsiooniõpetus. Teadlaskond võtab rakuteooria tema universaalsuses vastu ja tekib õpetus histoloogia. Selles kontekstis olulised mehed Heinrich Müller ja Rudolf Koelliker (1817-1905) (viimane tegelikult esimene süstemaatiline histoloog). Nende õpilane oli omakorda Rudolf Virchow (1821-1902), kes näitas, et rakud tekivad teineteisest jagunemise
annaabi.ee 
