sajandil Püha Haua vabastamisek Varagootikat (u 11401200); Kõrggootikat (u 12001350); Hilisgootika (u 11401200); Gooti arhitektuur On insenertehnilise väljakutse tulemus Võib nimetada ka linnade kunstivooluks Tähtsamad ehitised olid kirikud Ehitati samuti linnakindlustusi Iseloomustab püüd kõrgustesse, lähemale taevale Kõige suurem erinevus oli: 1. teravkaared 2. ristroidvõlvid 3. Tugikaare, tugipiitade ja -piilari kasutuselevõtt Gooti maalikunst Hakati tegema rohkem tahvelmaale Maaliti kirikute tiib altareid Gooti skulptuur Kujutati pühakuid ja piiblitseene Iseloomulik on figuuride eraldatus üksteisest Eestis Keskaegsed ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades Tõusis taas au sisse 19. sajandil Niguliste kirik on üks ilusamaid hilisgooti kirikuid Tallinnas
Andrea Mantegna Anett Õun 10b · Sündis 1431. · Suri 13. september 1506. · Oli Itaalia vararenessanssi maalikunstnik ja graafik. Elulugu · Sündis peres teise lapsena. · Õpis Padovas, mis on linn Itaalias Veneto maakonnas. · 1460 oli Mantegna Mantovas Ludovico II Gonzaga õukonnakunstnik. · Lõi esimesed freskod. Looming · Montegna maalis monumentaalseid antiikmütoloogia- ja piibliteemalisi seina- ja tahvelmaale. · Teda iseloomustab oskuslik rakursi- ja ruumikäsitlus ning plastiline vorm. · Ta andis edasi antiikaja arhitektuuri ja ornamentikat. · Rakendas realismi. · Inimese käitumises rõhutas Mantegna kangelaslikkust. · Ta kujutas kristlikke kangelasi. · Mantegnal on oluline roll vaselõike väljaarendamises. · Mantegna stiil mõjutas Põhja- Itaalia maalikunsti kuni 1490. aastateni. · Leinav Maaja (1459) · Kartongid Caesari triumfi kujutisega (14841494)
HELLENISTLIK KUNST 4. sajandi II poolel eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. Makedoonia valitseja Aleksander Suur püüdis luua maailma riiki. Rhontose koolkond. 2. sajandi alguses eKr loodud võidujumalanna Nike marmorkuju, mis leiukoha järgi kannab nime „Samothrake Nike“. Rhontose koolkonda kuulub ka „Milose Veenus“. Kuju leiti 1820 aastal Melose saarelt. Tuntud töö samast koolkonnast on „Laokoonia grupp“. Maalikunst. Seina- ja tahvelmaale ei ole säilinud. Paremini tuntakse (keraamikat) vaasimaali. Sõna „keraamika“ pärinaeb Ateena seppade linnajao Kerameikose nimest. Olenevalt vaasi kujust oli tal nimi: 1. amorfa 2. kolmesangaline hüdra 3. kraater 4. voluutkraater 5. kann 6. küüliks 7. kantharos 8. leküütos Vaasimaalis on kaks stiili. Esialgu valitses mustafiguuriline vaasimaal (6. saj. eKr). Punasefiguuriline tuli u. 530 eKr.
söögiruumi põrand olla kaetud mosaiigiga, millel kujutati toidujäänuseid, mis oleksid nagu sööjatelt pudenenud või koertele visatud. Osa ruume võid olla ka maja taga asuva suletud sammasõue, nn. peristüüli poole. Seal oli mugavaid puhkenurki, skulptuure, ilutaimi ja purskkaev. Linnades oli nimelt veevärk, mille tegid võimalikuks veejuhtmed, samuti oli nendes majades olemas lihtne kanalisatsioon. 8. Koguti ka tahvelmaale. Neid on palju säilinud Rooma riigi koosseisu kuulunud egiptusest
krateer- veini lahjendamiseks veega dipülonvaas- (tegelikult pole vaas, sest ei kasutatud anumana) tohutult suur pisikeste kaunistavate sangadega Vaaside kaunistamiseks erinevaid stiile. Arhailisel ajal peamiselt geomeetriline stiil Mustafiguuriline stiil- musta lakkiga figuurid, taust punane savi Punasefiguuriline stiil- musta lakiga taust ja figuurid jäid punaseks Vaasimaale ka allkirjastati, tavaliselt mitu autorit. Maalikunstis ka kunstnike vahelised võistlused Tahvelmaale säilinud ka rooma ajast, kutsutakse muumiaportreeks Neid leitud väikestest aga väga hea kunstiga linnadest nagu Pompei ja Herculaneum. Need olid ülikute suvituslinnad, mille vesuuvi vulkaanipurse mattis laavasse. Mosaiiki tegid roomlased ja kreeklased mõlemad. Mosaiik „Aleksandri lahing“ leitud Fanni majast Tuntud on Vettiuse maja seinamaalid. Seinamaalid täitsid tapeedi eesmärki Peateemad olid motiiv aknast, mis avaneb maastikule või motiiv jumalatega
jumalakujud puudusid. Portreeskulptuur- keiser Tiberiuse pea ; noore roomlanna portree. Rooma kunsti mõjutas hellenistlik kultuur. Portreed olid realistlikud, loomulikud. Isikupärasemad kui Kreeka omad. Rikkad roomlased hakkasid kunsti koguma. Hakati valmistama koopiaid. Keiser augustuse marmorkuju- tehtud 2.saj , on tehtud ,,odakandja" järgi. Rooma maalikunst on vähe säilinud, meisterlikult väljendati loodust, püüti anda edasi materjali (marmorit), armastati silmapetteid, tahvelmaale tehti- freskosid seinale, mütoloogilised teemad, natüürmordid.
Gooti skulptuur Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Gooti maalikunst Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalid asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraaze viljelemist. Gooti stiil Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur Alatskivi Loss 1250-1280ndatel aastatel. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis. Tänan kuulamast
Kui varakeskaegsetel kirikutel olid enamasti puukatused, ehitati romaani kirikutele juba ka kivikatuseid. Skulptuuri kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. Gooti stiil on minu arvatest hästi huvitav. Ta ajalugu on väga põnev. Kirikud on nurgelised ja tipud on teravad. Kuna kiriku seinad olid paksud, siis said inimesed sõjaajal sinna peitu minna. Kuna kirikutel olid suured aknad, siis oli sinna hea teha vitraaze. Kõik ehitised olid heledad ja väga õhulised. Tänu sellele olid värvikirevad vitraazid hästi nähtavad. Tänu gooti arhitektuurile sai ehitada
kaunistatud miniatuuridega vastavalt ajastu maitsele. Sageli olid tekstid kujundatud pikkade kitsaste veergudena, mis meenutasid gooti torne. Ohtralt kasutati kaunistustes arhitektuuridetaile. Gooti miniatuuride parimad saavutused pärinevad Pariisi koolkonnast jutustav kujutamislaad, selged, puhtad värvid. Palju kasutati kullavärvi initsiaale. Hilisgootika ajal hakkas levima ka tahvelmaal,kus kasut. peamiselt puutahvlit ja õlivärve. 14-15 saj kasutati tahvelmaale altarite juures. Nad ei ole enam seotud arhitektuuriga. Graafika - uus kunstiliik. Vanem graafika oli vasegravyyr, millega oli võimalik edasi anda peeneid jooni ja varjundeid. Teine variant oli puulõige, mis oli tunduvalt kohmakam Skulptuuri alal tähendab gootika märgatavat edasiminekut täiuslikuma ja looduslähedasema kujutusviisi poole. Juba kõige varasemates gooti kujudes tundub, nagu hakkaksid figuurid end välja suruma romaanipärasemalt jäigast reljeefipinnast.
Strasburgi katedraal Gooti skulptuur Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Gooti maalikunst Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. Gooti stiil Eestis Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik).
osalesid suured rahvamassid. · Maeti marmorist sarkofaagis millele oli peale kirjutatud: "Siin lebab kuulus Raffael, keda Loodus ise kartis end ületavat, kuni ta elas, ja kui ta suri, kartis ennastki surevat.,, · Tema haud asub Roomas Santa Maria Rotonda kirikus. · Sinna matmist palus Raffael ise oma testamendiga. Sarkfaag Vaarao Mernetaphi sarkofaag Looming · Enamik Raffseli loomingust on säilinud tänasen. · Raffael tegi lisaks seinamaalidele ka tahvelmaale. · Kuulsamad teosed on tal: "Kolm graatsiat" "Püha Jüri võitlus lohega" "Sixtuse madonna" Noore naise portree "La Fornarina" · "Sixtuse madonna" maal on Raffseli viimaseid võimsamaid töid. Vatikani lossis seinamaal "Ateena kool" "Ateena kooli" kuulsaim maali osa on keskel asuvad Platon ja Aristoteles Raffaeli tahvelmaal "Kolm graatsiat" Õlimaal " Püha Jüri võitlus lohega" Tahvelmaal "Sixtuse madonna" Pildi alumisel osal 2 väikest inglit
MAARJA KIRIKUS ja Bamburgis, mis on kaunistatud puureljeefidega. Levis ka MINIATUURKUNST, mille tähtsaimateks kunstnikeks olid vennad Limbourgid. Nende tähtsaimaks teoseks on Berry Hertsogi "Tundideraamat", mis on ka miniatuurkunsti esiteoseks. Võeti kasutusele tahvelmaalid, mida pole siiski väga palju säilinud. Tekkis 2 suurt koolkonda: FIRENZE ja SIENA. Firenze tähtsaimaks kunstnikuks oli GIOTTO. Tema õpetaja CIMABUE hakkas esimesena tahvelmaale valmistama, kuid neist pole ühtegi säilinud. GIOTTO töödest on säilinud seinamaal ASSISI PÜHA FRANCISCUSE KIRIKUS ja ARENA KABELI SEINAMAALID PADOVAS. Siena koolkonnast on kuulsaim MARTINI SIERA RAEKOJA SEINAMAALID.
Vanakreeka maalikunst 10.b Sissejuhatus Kreeklased hindasid oma maalikunsti väga kõrgelt Ei ole säilinud arhailise ega klassikalise aja seina- ja tahvelmaale Hellenistlikuperioodi maalidest säilinud Roomaaegsed koopiad Keraamika ja vaasimaalid Paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalinguid-vaasimaale. Tuntumad savinõud on: amfora, hüdria ja kraate Vaaside otstarve Vaase ei kasutatud mitte lillede hoidmiseks, nagu tänapäeval vaid: Õli säilitamiseks Teravilja säilitamiseks Suuri keraamilisi vaase mälestusmärkidena. Tuntumad savinõud Hüdria- kolme käepidemega veenõu Tuntumad savinõud
· Itaalias levinud seinamaal ja tahvelmaal . Seinamaalide suurmeistriks Itaalias oli GIOTTO di BONDONE (1266 või 1276 1337) . Teda ja Firenze koolkonda iseloomustab dramaatika ja haarav jutustamisoskus. Inimest kujutab ta looduslähedasena, kuid samas ruumikujutlus ja maatikuline foon on tinglikum. · Itaalias Siena koolkonna esindajale SIMONE MARTINI'le(u.1283- 1344) oli omane intiimne ja lüüriline kallak. Eelistati tahvelmaale, mille kuldfoonile nad maalisid munakollasega segatud temperavärvidega, see võimaldas neile detailitäpsust. · Põhja pool Alpe arenes edasi miniatuurmaalikunst . Esialgu oli maalingutel tasapinnaline taust, kuid figuurid hakkasid valguse- varju abil omandama ümarust. 15.saj alguses maalisid vennad LIMBOURG'id pilte Berry hertsogi palveraamatusse, kus võib näha rikkalikku maastiku ja arhitektuurikujutlust.
figuurid ilmekad, siirad ja naiivsed. 8. Romaani skulptuur: eelistati ähvardavaid, õpetlikke süzeesid ning imetegusid. Pühakuid tunneb ära nende sümbolite abil. Kirikutes esineb sageli seinamaale. Maaliti üldistatud, tinglikul ja sümboolsel kujul, peateemadeks mitmesugused imed ja piiblilugude illustratsioonid. Gooti skulptuur: Inimese keha proportsioonid muutusid õigeteks (jäi pikaksvenitatus),liigutused ja poosid loomulikumaks. 9. Enne tahvelmaale olid seinamaalid ja vitraazid gooti stiilis. 10. Miniatuur on keskaegses käsikirjas teksti kaunistav pilt või joonistus. Miniatuuri nimi tuleb ladinakeelsest sõnast "minio", mis tähendab menningut. Keskaegsetes miniatuurides kasutati kõige rohkem punast värvi, mis oli teiste värvidega võrreldes odavam. Gooti ja romaani stiilis arenes välja miniatuurmaal. Miniatuurmaali peamine ülesanne on illustreerida piibleid ja psaltreid. Miniatuur on tugevalt seotud klaasimaaliga stseenid
isikupärane käsitlus - Reimsi ja Ameinsi katedral- rõivad ei mõju tühjana, katavad kogu keha, - Gooti poos- S tähte meenutav - Bambergi ratsanik- vabafiguur, rüütliideaalBambergi toomkirikus, Saksamaal. - Naumbergi toomkirikus 10kond suurfeodaalide kuju - esialgu olid värvilised - Reaalsete nimeste kujut. takistas katolikuk. (peeti edevuseks) - Portreekujusid ei tohtinud inimesed endast teha va. Karl Suur Ei söendatud teha ka tahvelmaale - esimesed isikud 14.saj tahvelmaalil - S. Martini Laura portree - Jean Hea portree Must surm(1348-1350) - kunst muutus traagiliseks - reljeefid, maalid kus ülistatakse surma - klassikaline ,,Surmatants" koosneb 24 tahvlist Kõrggoootika skulptuur Suursugune Riidevoldistik hästi edasi antud Puudub akt Reimsi katedrali kujud e. Reimsi külastusgrupp - Elizabethia Maarja rasedad - ka Madonna on populaarne teema - Maarja kuulutus, Maarja koos ingliga
Apollodorus Athenast suurim maalikunsti uuendaja ja edasiviija (5. saj. e.Kr.). Ühtegi tema teost pole säilinud. Apelles - tõi maalkikunsti naisakti ("Veenuse (Aphrodite) sünd", talle poseeris lõbunaine (hefäär) Phryne). Töötas ka Aleksander Suure õukonnas. Roomas peeti maalikunsti pigem väärtusetuks. Arvati isegi, et meestel ei ole sünnis sellega tegeleda (määrib käsi) Pigem tegelesid sellega naised, orjad, kreeka päritoluga mehed. Siiski on mõningaid tahvelmaale leitud, näieks Rooma võimu all olevast Egiptusest, muumiaportreed Farjumi oaasist on ainsad säilinud tahvelmaalid. Filippos II hauakambris Makedoonias leidub seinamaale. 79. a. p.Kr. Vesuuvi vulkaanipurkes hävinud Pompeji linna hiilgeaeg jääb 1. saj. e.Kr 1. saj. p.Kr. See oli koos sarnase väikelinna Herculaneumiga Rooma ülikute "suvilalinn". Linnades oli palju villasid, kust võib leida meisterlikult tehtud seinamaalinguid.
Madalmaade kunsti saksalike traditsioonidega. Pidas oluliseks kunsti põhjendamist teadusega. Ilu reegleid, näiteks inimkeha täiuslikke proportsioone püüdis ta tuletada oma kaasaegsete inimeste mõõtmisest. Dürer täitis mitmeid katoliku kiriku ja keiser Maximiliani tellimusi. Suure leviku saavutasid tema puulõikesarjad , mis kujutasid Kristuse kannatuslugu ja Maarja elu. Tema kunsti võluks on fantaasiaküllus, tunded, inimtüüpide valik. Maalis palju portreesid, tahvelmaale, loomingus oluline koht autoportreedel. (,,Rüütel, surm ja kurat" , ,,Paradiisist väljaajamine" , ,,Püha Hieronymus" , ,,Melanhoolia" ) · LUCAS CRANACH vanem- töötas maalijana ja graafikuna Saksi kuurvürsti õukonnas. Maalis usulisi pilte ja portreesid, maalis ka antiikmütoloogia teemadel, kuid lähtus kaasaegsest olustikust. Teosed väikeseformaadilised, erootilised. (,,Veenus ja Cupido") · HANS HOLBEIN noorem saksa portretist. Detailitäpne, objektiivne, suure
poos ja hakatakse kujutama keerukamaid poose. Väga kuulsad on Ateena skulptori Myroni teosed, eriti aga "Kettaheitja", kuid seda tunneme ainult koopiate kaudu. Parimad ehitusplastika teosed loodi Ateena Parthenoni templi jaoks, kui 1799. aastal viidi neist suur osa Londonisse Briti muuseumi. Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti, kuigi kahjuks pole meieni jõudnud peaaegu üldse arhailise või klassikalise ajajärgu kreeka seina või tahvelmaale. Hoopis paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja vaasimaale. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 5. sajandi jooksul eKr kujunesid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Hellenistlik kunst on seetõttu väga mitmekesine. Hellenismi ajal jätkus kunsti iseseisvumine omaette kultuurialaks. Arvati, et kunst ei erine mitte ainult religioonist, vaid ka moraalist. Kunsti iseseisvumise omaette väärtuseks
elemente kandvat ehitist, sest gooti stiil tuli asemele; Uuesti levis romaani stiil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Skulptuur: Avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina - skulptuurteose kujutis eendub pinnast vähe; Nii ornamendid kui ka figuraalsed kujutised on stiliseeritud; Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele Maalikunst: Peamine oli miniatuurmaal; Aga tehti ka seina-, klaasi- ja tahvelmaale; Alguse sai ka vitraažikunst. Arhitektuur:Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud; Enim ehitati basiilikaid, kuid need olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad basiilikad.; Romaani ajastut iseloomustab kirikuhoone ühendamine tornidega.; Neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures, üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks.; Hoonet iseloomustavad selge
Erinevalt Itaaliast ei määranud Madalmaades kultuuri palge mitte ülikkond, vaid rikkad kaupmehed ja käsitöölised ning Prantsusmaal oli kunsti tellijaks õukond. Itaalialikku elurõõmsat, toretsevat ja elegantset joont on märgata Madalmaade maalidel vähe ning inimest ei peetud maailma keskpunktiks sel määral nagu Itaalias. Kui Itaalias tehti palju freskosid, siis Madalmaades telliti aga seevastu rohkem tahvelmaale, kus ühtki pisiasja kahe silma vahele ei jäetud. Sellise pildi vaatamine pakub palju, sest mida kauem uurida, seda enam võime sealt leida. Prantslased järgisid enamasti küll Itaalia eeskujusid, kuid portreekunstis olid nad silmapaistvalt iseseisvad. Kuulsamad meistrid olid Jean Clouet ja tema poeg Francois. Jean'i portreed olid stiililt selged, asjalikud, tõetruud ning psühholoogilised, kuid poeg Francois'i portreed sügavamad ja maalilisemad. Sakslaste maalidel on inimesed enamasti
Tema kuulsamad eestiainelised tööd on ,, Kunstniku sünnikoht", ,,Ketraja"(Katkenud lõng), ,,Kreutzwaldi portree", ,,Isa ja ema portree". Venemaal andis ta tsaaritütrele maalitunde ja talle omistati professori ja akadeemiku tiitel. Tema portree on ka tsaari ihuarstist dr. Karellist, kel ka eesti päritolu. Veel J.Köleri loomingut: "Tütarlaps allikal", "Eeva granaatõunaga", "Ärkamine nõidusunest" , "Hiiu naised kaevul".Üks kõige suuremaid tahvelmaale on tal 4*3m "Lorelei needmine munkade poolt" see pildi tegevu toimub Reini jõe ääres.Ta suri Peterburis aga ta säilmed on maetud Suure-Jaani kalmistule kus on tehtud hauamonument mille valmistas Amandus Adamson. August Weizenberg(1837-1921) Ka tema sai kunstihariduse Berliinis ja Peterburis, sest eestis puudud võimalus kunsti õppida. 1837 sai ta stipendiumi Rooma, kus töötas mõnd aega, põhiliselt marmoriga ja klassikalise kirjanduse tegelasi raiudes
Tahvelmaal Üks Maalikunsti alaliike. Tahvelmaale tehakse puitplaadile, lõuendile, papile või mõnele muule alusmaterjalile. See on pilt, mille võib rippuda igale seinal, sõltumata kohast. Tahvelmaal on nii formaadilt kui ka materjalide poolest lihtsamini teostatav kui monumentaalmaal, ning võimaldab eksperimentaalsust. Tahvelmaali puhul võib kasutada väga erinevaid tehnikaid. Levinuim ja püsivamat tulemust andev on õlivärvitehnika. N: Albrecht Dürer, Elmar Kits, GIOTTO di BONDONE, SIMONE MARTINI Tempera - on maalitehnika, mille puhul temperavärv kantakse (libe)krohvile, paberile, lõuendile või puidule. Selle sideaineks on munakollane, liim, mesi jm. Tempera teises tähenduses on temperavärvidega tehtud maal. N: Leonardo da Vinci, Valeri Vinogradov, Orest Kormasov Teravkaar - üks peamisi gooti arhitektuuri tunnusjooni, võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre, kandesurve on suunatud rohkem allapoole mitte külgedele. Kahest või mitm...
Gooti kunst Gooti kunsti nimetatakse linnade kunstiks. Gootika tekkimise ajaks, 12. sajandiks, oli tekkinud uus, käsitöö ja kaubandusega tegelev linnakodanike seisus. Linnade ehitamine ja kaubandus elavnesid eriti ristisõdade ajal. Gooti kunst tekkis ja saavitas täiuslikkuse Prantsusmaal ja levis sealt Inglismaale, Saksamaale, Skandinaaviasse. Itaalias, kus oli tugev antiikkunsti mõju, ei juurdunud gootika kunagi kuigi põhjalikult. Nimetust gootika hakkas kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister Giorgio Vasari - kuna ideaaliks oli antiikkunst, tähistati terminiga halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. Stiilinimetusena hakati gootikat kasutama alles 19. sajandil Arhitektuur Kunstidest oli esikohal arhitektuur, kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus linnadesse, varem ehitusega tegelenud mungad loovutasid selle positsiooni linna käsitööliste tsunftidele. Kuna linnad olid...
Vanakreeka maalikunst. Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti. Kirjalikest allikatest teame paljude maalikunstnike nimesid ja teoste kirjeldusi. Paraku ei ole meieni jõudnud peaaegu üdse arhailise või klassikalise ajajärgu kreeka seina-või tahvelmaale. Mõni hellenistlikul ajal või roomas loodud koopia annab siiski aimu kreeka maalikunsti ilmest. Hoopis paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalinguid vaasimaale. Muidugi pole tegemist tänapäevaste, näiteks lillede hoidmiseks mõeldud vaasidega, vaid erineva kuju ja ülesannetega savinõudega. Nendest on tuntumad kolme käepidamega veenõu HÜDRIA, kahe sangaga AMFORA, veini hoidmiseks ja lai KRATEER, milles segati vett ja veini. Er nõud olid õli
“Viimse kohtupäeva” tellis Medicite suguvõsast pärit paavst Clemens VII.(4)(5) “Aadama loomine” 3.PIETRO PERUGINO Pietro Perugino elas aastatel 1446 – 1524. Ta kuulus Umbria koolkonda. Tema loomingule oli iseloomulik pehmus ja rahu, lüüriline meeleolu, selge sümmeetriline ülesehitus ja joonistuse rütmilisus. Tegi nii freskosid kui tahvelmaale, olles üks esimesi õlimaali harrastavatest kunstnikest Itaalias. (6) 3.1. Võtmete andmine Peetrusele Fresko valmis aastatel 1481-1482. Stseen kujutab Matteuse 16. peatükki, kus taevariigi võtmed antakse Püha Peetrusele. (6) 6 4.SANDRO BOTTICELLI Sandro Botticelli elas aastatel 1445-1510. Ta oli 15. sajandi lõpu Firenze vararenessanssi maalikunstnik. Üks esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma
Otsis nii öelda ,,kadunud Paradiisi". Ta otsingud viisid ta kaluriküladesse ja hiljem Okeaaniasse. Sealsetes kultuurides oli kunst sisult religioosne ja mütoloogne, vormilt aga arhitektuurlik. Sellest tingituna hakkas tegema seinamaale või tahvelmaale, mis meenutasid seinamaalinguid. Oma maalidel vähendas ta tsentraalperspektiivi ja varju osatähtsust. (Kujutused muutusid tasapinnalisteks ja siluetitaolisteks. Usk arhailiste vormide tähenduslikkusesse). Ta teosed muutusid süntetistlikeks (monumentaalne värviga katmine). Hiljem maalis lihtsalt lõunamaist loodust ja looduslähedaste rahvaste ilu. Maale: ,,Kollane Kristus" , ,,Nägemus pärast jutlust e
Maal on 6,1x9,3 meetrit. Kõige olulisemad tegelased on kujutatud suhteliselt loomutruult, kuid samas ka diatraalselt. Pärast napoleoni kukutamist elas ja töötas David Brüsselis, kus jätkas maalimist. Jean Auguste Dominique Ingres (1780-1867) Esimesed kunstialased teadmised sai oma kunstnikust isast. Ta oli Davidi õpilane .Võitis rooma preemia ja läks Itaaliasse, kuid stipendiumi lõppedes ei tulnud tagasi Pariisi. Roomas maalis põhiliselt tahvelmaale, mis olid väga suurejoonelised. Maalis majanduslikel kaalutlustel palju portreid. 1820 läks Firenzesse, kus maalis Louis XII tõotuse, millega pälvis tunnustuse ja sõitis Pariisi. Nüüd hakati hindama ka tema varasemaid töid. Ta oli Prantsuse Kunstiakadeemia direktor. Tellimustööna valmis fresko ,,Kuldne Ajastu", mis häiris tellijat liiga suure aktide arvu poolest. Tema tuntuim aktimaal on ,,Türgi saun". Elu lõpu veetis üksinduses ja
Kui Mantegna 17-aastaseks sai, eemaldus ta oma õpetajast, rajades Padovas enda töökoda. Hiljem väitis ta, et ta Francesco oli tema töödest kasu lõiganud ilma, et ta oleks õiguste eest maksnud. 2. Mantegna õppis Padovas, oma kodulinnas. Ta käis läbi Padova ülikooli teadlastega, mis on arvatavasti mõjutanud tema huvi maalikunsti matemaatilisperspektiivsete probleemide vastu.Ta maalis monumentaalseid antiikmütoloogia ja piibliteemalisi seina ja tahvelmaale. Tema kunsti iseloomustas oskuslik rakurs ja ruumikäsitlus ning plastiline vorm. Ta andis diferentseeritult edasi antiikaja arhitektuuri ja ornamentikat ning rakendas realismi, mis oli sellel ajal uudne. Nagu teisedki oma aja kunstnikud, mängis Mantegnagi perspektiiviga, näiteks viis silmapiiri madalale, et suurendada monumentaalsust. Tema maastikud seevastu tunduvad olevat nagu kivist ja metallist tehtud ning inimesdki näivad skulptuuridena
fantastilisi loomi, millel polnud midagi ühist ristiusu dogmadega. Gooti katedraalides oli Maalikunst Maalikunst oli suunitluselt seinapinda vähe, nii et analoogne skulptuuriga. seinamaalide asemel Peamiselt tehti hakati tegema rohkem seinamaale ja tahvelmaale. Suured miniatuurmaale. aknad soodustasid vitraazi Peamisteks teemadeks on viljelemist. mitmesugused imed - pääsemised surmast, Itaalias tekkis Giotto di haigustest või kurjast Bondone, Duccio di vaimust, aga kujutati ka Boninsegna jt mõjul mitu piiblistseene. Eriti rikkalik
Samuti hakati katuseid ehitama kivist Gooti skulptuur: Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Gooti maalikunst: Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. Samuti tekkis palju tahvelmaalikoolkondi, mis mõjutasid ka Prantsusmaa, Inglismaa ja Madalmaade maalikunsti. Bernt Notke maal ,,Surmatantsud" Bernt Notke oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema teosed on levinud kogu Põhja- Euroopas.Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis hävis Teises maailmasõjas liitlaste pommitamise tagajärjel. Algselt oli see ligi 30 meetri pikkune, aga
Saart külastanud misjönär ja antropoloog William Wyatt Gill selgitas, et Mangaiad seostasid üheksat kontsentrilist kaart kümne kihilise taevaga ja segmenteeritud "õhupalli" allpool allmaailmaga, mida kutsuti Avaikiks. Hõlmates " kõige olemasoleva juurt" kõige all, kuus sisemist vaheseina keskel ja maapinna ülalosa kõige peal. Kreeka vaasimaal Taust: Kreeklased hindasid kõrgelt oma maalikunsti, kuid meieni pole jõudnud peaaegu üldse kreeka seina või tahvelmaale. Jällegi saame aimu Rooma koopiatest. Paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja vaasimaale, mis olid savinõud, erinevate ülesannete ja otstarbega. 3 käepidemega veenõu hüdria, kahe sangaga amfora veini jaoks ja lai krateer, milles segati vett ja veini. Eri nõud teravilja ja õli säilitamiseks. Kasutati mälestusmärgina haudadel. Keraamikat valmistati pöörleval kettal ja sellele oli lihtne joonistada jooni, mis jagasin anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse
erinevad stiilid ja vormid. Gooti kunst 12.-16. saj Metsik, barbaarne. Yorki katedraal, Stiilinimetusena võeti Teravkaarmotiiv. Mitano toomkirik gootika kasutusele Seinamaalide asemel 19. sajandil. hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. Realism 19. saj keskpaik Taotleb ümbritseva, John Constable, maalitava tõetruud Camille Corot, Jean ilustamata kujutamist. Francois Millet,
välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. · Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. · Itaalias tekkis Giotto di Bondone, Duccio di Boninsegna jt mõjul mitu tahvelmaalikoolkonda, mis mõjutasid ka Prantsusmaa, Inglismaa ja Madalmaade maalikunsti. · Katedraale : Lincolni katedraal ,Salisbury katedraal ( Inglismaa ); Doodzide palee
võimalik "lugeda" nagu religioosseid jutustusi. Hilisgootika päevil püüti värve muuta loodulähedasemaks ja kujutisi detailirohkemaks, kuid sellised taotlused olid vastuolus klaasimaali eripäraga. Sealt algaski klaasimaali langus, mis kestis küllalt pikka aega. Tahvelmaal hakkas levima just hilisgootika päevil. Võimaldas ju tahvelmaal edasi anda elu mitmekesisust ja peeni nüansse. 14.-15. sajandil kasutati tahvelmaale peamiselt altarite juures. Üheks levinumaks selleaegseks altaritüübiks olid tiibaltarid, mis meenutasid suurt kappi mitme paari ustega. Neil, nn tiibadel olid maalid, lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne komositsioon. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja
"Odüsseia". Draama esituspaigaks kujunes teater- ruum, mis koosnes kolmest osast: orkestra (ringikujuline teatriväljak), skene (lavatagune) ja theatron (vaatamispaik).Draama jagunes tragöödiaks ja komöödiaks. Tragöödiate kirjutajatest tuntuimad on Aischylos (nt. "Pärslased"), Sophokles (nt. "Kuningas Oidipus") ja Euripides (nt. "Kükloop"). Komöödiaid kirjutasid Aristophanes (nt. "Ratsanikud"). 3. Kreeklased hindasid maalikunsti väga kõrgelt. Seina- ja tahvelmaale pole peaaegu üldse säilinud, selle eest on aga säilinud keraamikat ja sellele tehtud maalinguid-vaasimaale. Oli palju erinevaid vaasivorme: amfora, kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos ja leküütos. 8. sajandil kaunistati vase lihtsate geomeetriliste kujunditega nagu kolmnurgad ja rombid. 8. sajandi lõpus hakati maalima ka inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi, millest järgmisel sajandil kasvasid välja
halvale kvaliteedile. Tema kuulsaimaid tööd on näiteks: "Püha õhtu söömaaeg" ja "Mona Lisa". Maalikunstis sai peamiseks ideaaliks harmoonilise kompositsiooni loomine. Leonardo arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise. Teine maalijana tuntud kunstnik kannab nime Raffael (1483-1520). Ta töötas peamiselt Vatikanis paavstide residentsis ja tegi nii seina- kui ka tahvelmaale. Üks tuntuim on "Ateena kool"- uhkete kaarte ja võlvide all vaidlevad antiikaja filosoofid (Platon ja Aristoteles, õpetaja ja õpilane). Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna - jumalaema. Tema tööde kompositsioon on tavaliselt kolmnurkne või sümmeetriline. Kolmnurkse kompositsiooniga on näiteks "Sixtuse madonna"(Maarja sammub maakeral pilvede vahel, hardunult põlvitavad tema ees maali tellija paavst Sixtus IV ja naispühak Barbara
● TUNNUSJOONED ● Rokokoo avaldub esmajoones sisekujunduses. Seinad kaeti suurte pannoode ja peeglitega, mida raamistasid lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Suurejoonelistes ruumides sulasid nikerdatud raamides maalid kokku arhitektuuri, struktuuri ja ornamentidega. Moes olid gobeläänid, millele tegid kavandeid ajastu tuntuimad kunstnikud. ● Maalide koloriit oli HELE ja PASTELNE. Valitsesid õrnroosad ja helesinised toonid. Loodi seina- ja tahvelmaale, millel kujutati salongistseene, karjaseelu, frivoolseid motiive mütoloogiast. Mütoloogia-ainestel piltidel kujutasid kunstnikud modelle Olümpose jumalatena. ● Antoine Watteau arendas iseseisvaks žanriks fête galante’i („galantne pidu“), maali, millel kujutatakse loodust nautiva seltskonna vabaõhupidu. Levinud olid ka nn. lamburistseenid, kus kaunilt rõivastatud armunudõukondlasest karjusepaar oli ilusa maastiku taustal.
asendasid hiiglaslikud aknad. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest; omavahel ühendasid neid seatinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoonetga. Ainult väiksemad detailid kanti pintsliga klaasile. Klasside värvid olid väga kirkad ning tänu aknaid läbivale valgusele omandasid nad erilise sära ja hõõguvuse. Kirikuid täitis fantastiline, lausa ebamaine valgus. Tahvelmaal hakkas levima just hilisgootika päevil. 14.-15. sajandil kasutati tahvelmaale peamiselt altarite juures. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Itaalias viljeleti seinamaali (freskotehnikat). Selle suurmeistriks ja ühtlasi ka uue stiili rajajaks oli GIOTTO di BONDONE (1276-1337)
ja edaspidigi. Tema maalidest on mõned väga halvasti säilinud tänu värvide halvale kvaliteedile. Tema kuulsaimaid tööd on näiteks: "Püha õhtu söömaaeg" ja "Mona Lisa". Maalikunstis sai peamiseks ideaaliks harmoonilise kompositsiooni loomine. Leonardo arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise. Teine maalijana tuntud kunstnik kannab nime Raffael (1483-1520). Ta töötas peamiselt Vatikanis paavstide residentsis ja tegi nii seina- kui ka tahvelmaale. Üks tuntuim on "Ateena kool"- uhkete kaarte ja võlvide all vaidlevad antiikaja filosoofid (Platon ja Aristoteles, õpetaja ja õpilane). Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna - jumalaema. Tema tööde kompositsioon on tavaliselt kolmnurkne või sümmeetriline. Kolmnurkse kompositsiooniga on näiteks "Sixtuse madonna"(Maarja sammub maakeral pilvede vahel, hardunult põlvitavad tema ees maali tellija paavst Sixtus IV ja naispühak Barbara. Sidet reaalsusega kajastab ema ja laps).
Maalikunsti puhul on raske otsustada, kust läheb täpne piir gootika ja renessansi vahel. Kogu 15. sajandi maal kujutab endast üleminekut ühelt stiililt teisele. Inimesed madalmaalaste maalidel säilitavad gootiliku saleduse ja nappuse, samuti tavatsesid Madalmaade kunstnikud enamasti kujutada rõivastatud keha. Väliseltki pole maalid nii suurejoonelised ja monumentaalsed nagu Itaalias, kus tehti palju suuremõõtmelisi freskosid. Madalmaadel seevastu telliti rohkem tahvelmaale. Seal harrastati tollal nn. peenmaali, kus ühtki pisiasja kahe silma vahele ei jäeta. Selline pilt pakub vaatajale palju, sest mida kauem teda uurida, seda enam võib sealt leida. Peenmaal tekkis seoses õlivärvidega, mille Madalmaade kunstnikud esimesena tarvitusele võtsid. 3 Jan van Eyck ja Hubert van Eyck
Halveneva nägemise tõttu loobus ta 1470. aastal maalimisest. Piero lihtsate vormide ja geomeetrilise kompositsiooni kasutamine mõjutas ka 20. sajandi kunstimaitset. Kuidagi kõle meeleolu õhkub Andrea Mantegna (1431-1506) maalidelt. Nendel on selge, läbipaistev, nagu liikumatult paigalpüsiv õhk, elutult mõjuvad puud ning paljaste kaljudega maastikutaustad. Mantegna inimesed on teravajoonelised ja karmid. Maalis monumentaalseid antiikmütoloogia- ja piibliteemalisi seina- ja tahvelmaale. Iseloomulikuks oli oskuslik rakursi- ja ruumilisusekäsitlus ning plastline vorm. Mantegnal on oluline roll ka vaselõike väljaarendamises. Mantegna stiil mõjutas kogu Põhja-Itaalia maalikunsti kuni 1490ndateni, mil suuremat tähtsust hakkas omandama Giovanni Bellini eeskuju. Omamoodi täiuslikkuseni viis vararenessansi maalikunsti Sandro Botticelli (1447- 1510). Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma oma tööde tegelaskujusid antiikmütoloogiast
2. Tema maalidest on mõned väga halvasti säilinud tänu värvide halvale kvaliteedile. 3. Kuulsaimaid tööd on: "Püha õhtu söömaaeg" ja "Mona Lisa". 4. Leonardo arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise. 5. Maalikunstis sai peamiseks ideaaliks harmoonilise kompositsiooni loomine. 6. Teine maalijana tuntud kunstnik on Raffael (1483-1520). Ta töötas peamiselt Roomas paavstide residentsis ja tegi nii seina- kui ka tahvelmaale. Üks tuntuim on "Ateena kool"- uhkete kaarte ja võlvide all vaidlevad antiikaja filosoofid. 7. Michelangelo (1475-1564) oli 16. sajandi suurim skulptor ja ühtlasi ka kõigi aegade suurim skulptor. Samas on ta teinud ka hiiglaslikke seina- ja laemaalinguid. Michelangelo maalitud on Roomas asuv Sixtuse kabeli lagi ja idasein (lae suurus: 48 X 13 m). Kunstikeskus Veneetsia Suured kunstnikud töötasid 16. sajandil ka Veneetsias. Veneetsia oli Firenze ja
ISELOOMUSTUS Rokokoolikud jooned tõusid uuesti luksuslikult esile 19. sajandil uusrokokoo nime all Rokokoo tähendab prantsuse keeles ,,veider" ja ,,koomiline" Lühike ent hiilgav stiili õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17201780. See tekkis prantsuse aadliühiskonnas, kelle elu põhisisuks oli vaba aja võimalikult lõbusam veetmine. Tõsiste probleemidega tegelev kunst ei sobinud kokku ajaviitekunstiga Kujutavas kunstis loodi seina-ja tahvelmaale, eelistati pastelseid värvitoone Skulptuuris viljeleti aia-ja pargiskulptuuri ning pisiplastikat Arhitektuuris avaldus rokokoo esmajoones sisekujunduses. Ruumid muutusid väiksemaks ja hubasemaks. Välditi sambaid, poolsambaid ja karniise, seinad kaunistati nõtkelt väänduvad naturalistliku taimornamendiga Rokokoo toa sisekujundus oli kavandatud kui kunstiteos. Seal leidusid valdavalt elegantne ja ehitud mööbel, väiksed skulptuurid, dekoratiivsed peeglid ja vaip. Need
Maapaos veedetud aastail ilmnes ka Dalí huvi oma katoliku juurte vastu ja pöördumine klassitsismi poole. Hilisem looming. 1970. aastatel ei maalinud Dalí enam kuigi palju ja oli väga hõivatud oma kodulinna Figueresi rajatava muuseumi hoone ja selle sisustuse projekteerimisega. Esinemised meedias ja ka suured näitused tähtsates muuseumides tagasid talle ülemaailmse kuulsuse ja tutvustasid teda uuele, noorele publikule. Sel ajal maalis ta kolmemõõtmelisi tahvelmaale, mis põhinesid prismade või peeglite süsteemil, ning kunstilisi hologramme, mille tehnoloogia oli just avastatud. Surm. 1982. aastal suri Gala, Dalí muusa, nõuandja ja kauaigatsetud armastatu. Hoolimata nende võõrandumisest viimastel aastatel enne Gala surma, oli Dalí sügavalt sokeeritud ja tõmbus nüüd avalikkusest üha enam tagasi. Ta ei maalinud enam üldse ja oli vallatud surematuks saamise ideest. 1983. aasta algul Dalí tervis halvenes, sest ta keeldus isegi söömast
5)Mitu stiili võib eristada Pampeji seinamaalis? Millist neist pead kõige omapärasemaks? -4ja stiili 6)Nimeta Pampeji tuntumad villad. -Müsteeriumide villa, Fauni maja, Veltiuste maja. 7)Kirjelda aatriumiga maja plaani. -Kõik ruumid koondusid aatriumi ümber. Aatriumi poole avanevad ka kõik uksed ja aknad. Aatriumil lahtine laevad ja bassein vihmavee kogumiseks. 8)Mida tead roomaaegsest tahvelmaalist. Millises Rooma riigi osas on neid palju säilinud? -Ka rooma tahvelmaale koguti. Väga populaarsed olid maalitud portreed. Need on säilinud Egiptuses. Ristiusu mõju kunstile 1) Millal tekkis ristiusk? -1.saj 2)Millises tolleaegse Rooma riigi piirkonnas tekkis ristiusk? -Vahemere idarannikus, Palestiinas 3)Mille poolest erines ristiusk roomlaste senistest usunditest? -nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmist) -sõnade ja tegude ühtsust -eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu 4)Mida tähendab messianistlik? Kes oli Messias? -st
kunsti nägu hoopis teiselaadiline kui Itaalias - tavalise inimese elule lähedasem, hubasem, kodusem, kuid sellegipoolest mitte vähem särav ja peenekoeline. Inimesed madalmaalaste maalidel säilitavad gootiliku saleduse ja nappuse, samuti tavatsesid Madalmaade kunstnikud enamasti kujutada rõivastatud keha. Väliseltki pole maalid nii suurejoonelised ja monumentaalsed nagu Itaalias, kus tehti palju suuremõõtmelisi freskosid. Madalmaadel seevastu telliti rohkem tahvelmaale. Seal harrastati tollal nn. peenmaali, kus ühtki pisiasja kahe silma vahele ei jäeta. Madalmaade maalikoolkonna rajasid vennad Jan van Eyck (u. 1380-1441) ning Hubert van Eyck (u. 1366/70-1426). Suurepärased meistrid olid ka Rogier van der Weyden (1399-1464), tundeküllaste altaripiltide ning kaunites toonides rahulike ja väärikate portreede autor ning Hans Memling (1430- 1494). Rogieril oli palju jäljendajaid välismaal, eriti just saksa kunstnike seas. Memlingil on aga
identiteedile kui ka võimalikule mõrvale. Hitchock soovis, et Dali looks heledad ja teravate kontuuridega unenäo situatsioonid, mitte ähmased ja piiritlemata nagu tol ajal kombeks oli. Dali hilisem elu 1970.aastatel ei maalinud Dali enam kuigi palju ja oli väga hõivatud oma kodullinna rajatava muuseumi hoone ja selle sisustamise projektiga. Esinemised meedias ja suured näitused tähtsates muuseumites tagasid talle ülemaailmse kuulsuse. Sel ajal maalis ta kolmemõõtmelisi tahvelmaale, mis põhinesid prismade või peeglite süsteemidel ning kunstilisi hologramme. 1982. Aastal suri Gala. Kuigi nad olid ühksteisest viimastel aastatel võõrandunud, oli naise surm Dalile sügavalt sokeerivalt ja tõmbus avalikkuse eest üha enam tagasi. Enam ta ei maalinud ja oli surematuks saamise idee oli ta vallutanud. Ta sureb 23. Jaanuaril 1989. Aastal oma muuseumi Galatea tornis tulekahju tagajärjel. Kasutatud kirjandus: Frank Weyers ,,Salvador Dali: elu ja looming"
gooti poos. Kõik figuurid on veenvalt elulised ja isikupärased, kõik väljendavad suursugust, kuid lahket väärikust, kõigist õhkub siirast usutunnet ja kindlust. Elavate inimeste portreteerimist skulptuuris esines gootikas harva, vaid suurnike pildid hilisgootika ajal nende hauaplaatidel. Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks saab lugeda klaasimaali, vitraazikunsti. Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati rohkem tegema tahvelmaale. Suured aknad aga soodustasid vitraazi viljelemist. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest, omavahel ühendasid neid tinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoontega. Ainult väiksemad detailid kanti värvidega klaasile. Klaaside värvid olid kirkad ning tänu aknaid läbivale valgusele omandasid nad erilise sära ja hõõguvuse. Kirikuid täitis fantastiline, lausa imepärane valgus. Siiski polnud vitraazakende peaülesanne mitte kirikute
15. saj. Firenze suurkujud 15. Sandro Botticelli - 1444-1510, plastilised figuurid, tugev lõug, rangelt stiliseeritud, palju allegoorilisi antiik- ja piibliteemasid, lainetavad, s-kurvatuur, lokaaltoonid, palju juukseid SLAIDID Mees medaljoniga Venuse sünd - Uffizi, Primavera e. kevade tulek, apelsinisalu, kuude allegooriad, hesperiitide aed. Simonetta Vespucci (tuberkuloosihaige prostituut) Juudit Jetro tütred Kentaur ja Ateena 16. Domenico Ghirlandaio - 1449-1494, tegi freskosid, tahvelmaale ja portreid, eelistas luua piltjutustusi, piibliainelisi kompositsioone täiendas Firenze vaadetega ja elustseenidega, lisades juurde firenzelaste portreid, Michelangelo õpetaja SLAIDID Vanaisa lapselapsega - rasvapaisetega nina 17. Filippino Lippi - 1457-1504, Fra Filippo Lippi poeg, Botticelli õpilane, lokaaltoonid SLAIDID Toobija ja Raafael Firenze teisejärgulised. 18. Lorenzo di Credi - 1459-1537, hea maastikukujutus, kujutas peamiselt piiblistseene intiimsete harduspiltidena. SLAIDID
annaabi.ee 
