Kutsuti Saksamaalt pärit ja Kuramaa hertsogi lossis Rundales (Miitavis ehk Jelgavas) töötanud stukimeister Johann Michael Graff. Maalikunstnik Christian Welte ülesandeks oli maalida suured ovaalsed seinamaalid, Friedrich Hartmann Barisieni tööks olid maastikumaalid ja tsaaride portreed. Lossi uhkuseks olid marmorsaal Louis XV stiilis ja rokokoosaal Louis XVI stiilis: Marmorsaali lagi olikaunistatud reljeefidega, seinad tahveldatud kunstmarmoriga põranda lähedal veinipunanekõrgemal roosa ja helehalli kirju. Seinad olid kaetud Veneetsia peeglitega. Marmorsaal oli rikkalikult kaunistatud ka hõbedaga. Rokokoosaali ja salongide seintel olid suured pruunikates toonides ovaalsed seinamaalid, enamasti olid neil kujutatud lastestseenid. Rikkaliku stukkdekoori põhimotiivideks olid õitekimbud, lillerosetid, linnukujutised, orvandid. Ehitati kahekorruseline hilisbarokne valitsejamaja, mida läbib väravakäik
Kodanikele oli saunade kasutamine tasuta. Välimusele arhitektid rõhku ei pannud. Oluline oli sisekujundus. Küttesüsteemi kaudu, mis soojendas kive, oli võimalik reguleerida temperatuuri erinevates ruumides, mis oli paigutatud üksteise järel, vastavalt tõusvale soojusele. Vestibüülis oli jahe frigidarium, sellele järgnes soojem tepidarium ning siis ümaarguse plaaniga caldarium, mis oli termideansambli tähtsaim osa. Seinad olid tihti tahveldatud värvilise marmoriga. Teisest sajandist meie aja järgi võib nimetada Inglismaale Bathi ehitatud term, mis tänapäeval on tähtis kohalik turismiobjekt. Elumajad Väga rikaste linnakodanike kõrval sai oluliseks üha suurenev keskklass. Kuna populatsioon üha kasvas ja linnadesse kogunes järjest enam rahvast sai hinnatuimaks elemendiks ja rikkuse näitajaks ruumi suurus. Oluliselt polnud kujunduses midagi muutunud: keskel suur aatrium, millest lähtusid väiksemad ruumid
Giotto ja tema kaasaegsete freskod. Santa Maria del Fiore (alust. 1296) lahenduses pakkus ehitusmeister Arnolfo di Gambio uuendusena välja nelitise kohal asuva kupli, mis sel ajal veel väheste oskuste tõttu ehitamata jäi (kupli lahenduse pakkus alles vararenessansis välja arhitekt Filippo Brunelleschi). Kolmelööviline 153 meetri pikkune ja 38 meetri laiune basiilika on võlvitud roidvõlvidega. Kampaniili projekteeris 14.sajandil maalikunstnik Giotto. Nii kirik kui ka kampaniil on tahveldatud kahte värvi marmorplaatidega, mis geomeetrilisi kujundeid moodustades rõhutavad ehituses horisontaalsust. Siena katedraal (alustatud 13.saj. lõpus) on kuulus oma polükroomse marmorist tahvelduse poolest, mis nii eksterjööris kui interjööris pikkade horisontaalsete ribadena seinu, sambaid jm. katab. Kolmelöövilise transeptiga basiilika nelitise kohal on kuppel. Ukse- ja aknaavad on enamasti ümarkaarsed või siis madala teravkaarega. Kirik on võlvitud roidvõlvidega, mis
annaabi.ee 
