Õnn
tahab minna." Ometi, miks peetakse vaidlusi, streike ja isegi sõdu, et allutada kedagi oma
tahtmisele? Kuidas on nii, et vanem generatsioon ei mõista noremaid ja vastupidi? Kuidas
suhtuda õigesti, kui midagi on vastumeelt ja erinev enda silmapiirist?
Terve ajaloo vältel on teada suuri vaidlusi, arupidamisi, isegi sõdu. Kunagi ei ole
maailm suutnud rahus ja üksmeelselt olla. Alati on olnud teatud hulk inimesi, kes ei saa olla
ilma enda tahtmisteta ning isegi teiste inimeste surm ei ole piisav, et lõpetada. On sõlmitud
rahulepinguid ja siis neid rikutud, uuesti sõlmitud ja nii läbi aegade. Osa inimesi püüdleb vaid
oma unistuste poole, tallates kõik ettejääva.
Ilmselt on peaaegu iga inimene kuulnud ema, isa, vanavanemate või kellegi teise
endast vanema inimese jutte nooruspõlvest, et tema tegi nii vanalt seda ja teist. Kui noored
seda juttu kuulevad, ei meeldi neile see õiendamine, kuid ise vanemaks saades ajalugu