Kuritegevus Eesti Vabariigis ARVESTUS
Dünaamikat uurides võib teha järeldusi selle kohta, kas kuritegevus tulevikus kasvab või väheneb.
Struktuur- iseloomustab kuritegevust kvalitatiivselt, on see, millest kuritevesused
koosnevad, nende liigid: omakasulised, vägivaldsed ja ettevaatamatuse tõttu toime pandud kuriteod.
Näiteks, kas kuritegu on omakasuline või vägivaldne, kas selle paneb toime alaealine või
täiskasvanu, kas kuritegu on varavastane või isikuvastane, kas tegu on ettevaatamatusega või
tahtlikusega. (Põhimassi moodustavad tapmised ja vargused.) Kuritegevuse struktuuri
iseloomustavaks oluliseks näitajaks on toimepandud kuritegude jagunemine ka raskusastmete järgi
ehk olenevalt nende ohtlikkusest ühiskonnale. Struktuur oleneb ka sellest, missuguses
kriminaalkoodeksi paragrahvis on toimepandud kuritegude eest vastutus ette nähtud. Oluline on ka
retsidiivide ehk isikute, kes on ka varem kuritegusid toime pannud ja selle eest karistada saanud,