tuleb kasutada teistsugust skeemi. Tegu võib olla toime pandud tegevusena või tegevusetusena. Põhidelikt peab silmas tegevust. Tuleb kontrollida, kas on aktiivne või passiivne. Tegevusetus on tuletis ja tuleb minna üle tegevusetuse skeemile. Lõpuleviimine on põhidelikt, katse selle tuletis. Kui leiame, et antud tegu pole lõpule viidud, katkeb lõpuleviidud süüteokoosseisu kontroll ning minnakse üle katsele (§ 25 ja 26). Tahtlus põhidelikt, selle tuletis on ettevaatamatus. Esialgu tahtlikuna näiv süütegu võib osutuda hoopis ettevaatamatusest toimepanduks. Tuleb üle minna ettevaatamatuse kontrollimisele. IV. SÜÜTEOKOOSSEIS ISIKUVASTASTES SÜÜTEGUDES 1. Tegu kui inimkäitumine 1.1. Mõiste ja koht deliktistruktuuris Tahtest kantud inimkäitumine, millele järgneb tagajärg. 1.2. Teo piiritlemine mitteteost Mõte, arvamus, hoiak, tunne. Vis absoluta, kus inimene küll tegutses, tema tahe saatis tegu ja hõlmas ka
Põhidilekt on tahtlikult toime pandud tegevuses seisnev lõpule viidud süütegu. Kui kaasuse lahendamisel selgub et mõni põhidilekti element puudub siis ei jätkata enam põhidilekti struktuuri järgi vaid minnakse üle vastavale tuletisele n.t ettevaatamatuse dilekti skeemile.Põhidilekti tuletised on teod millede karistatavus vajab lisaks põhidilektile täiendavat põhisust ja täiendavat tuvastamist.Olulisemad üleminekud põhidilekti tuletisele võivad olla: 1.Esialgu tahtlikuna näiv süütegu võib osutuda hoopis ettevaatamatusest toime pandud teoks. 2.Osutub et tegu pole lõpule viidud vaid katse 3.Et tegu on toime pandud tegevusetuse vormis 4.Et tegu pole täideviimisega vaid osavõtuga Süüteo koosseis Süüteo koosseisu käsitleb 2 pt 1 jagu. § 12 annab süüteo koosseisu tunnused,aga ka mõiste. Süüteo koosseis on KarS-i eriosas või muus seaduses sisaldav karistatava teo tunnuste kogu e. kirjeldus. Kuna KarS lähtub finalistlikust süüteo mõistest siis
põhidelikti struktuuri järgi, vaid minnakse üle vastavalt tuletisele, nt ettevaatamatusdelikti skeemile. See ei välista aga võimalust minna vajaduse korral uuesti eelmisele skeemile tagasi. Põhidelikti tuletised on seega teod, mille karistatavus vajab lisaks põhideliktile täiendavat põhistust ja erilist tuvastamist. Olulisemad üleminekud põhideliktilt tuletisele võivad olla järgmised: Esialgu tahtlikuna näiv süütegu ( §-d 15, 16) võib osutuda hoopis ettevaatamatusest toimepanduks (§18) Osutub, et tegu pole mitte lõpule viidud, vaid katse (§- 25, 26) Seaduse eriosa kirjeldab karistatavat tegu reeglina tegevusena. Teatud juhtudel näeb seaduse eriosa ette aga vastutuse teo eest, mis on kirjeldatud tegevusetusena Seaduse eriosa kirjeldab karistatavat tegu kui täideviimist. Kui lisaks täideviijale on tegev
tagajärje vahel -isiku erilised isikutunnused -teo mentaliteedid Ja subjektiivsetest tunnustest: -tahtlus või ettevaatamatus teo toimepanemisel -teo motiiv -ajend -eesmärk vms Süüteo subjektiivsete tunnuste hindamisel tuleb silmas pidada: -tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu -ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis kui seadus näeb ette selle vastutuse -tegu on tahtlikuna käsitlev ka siis kui süüteokoosseis eeldab tahtlust -tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne;ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus -väärtegude toimepanemisel ei ole oluline subjektiivsete tunnuste eristamine Kuriteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järg: -kas teol esinevad kar seadustiku eriosas kirjeldavad teo tunnused -kas teo toimepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu ja kas isik on süüdi selles
asjaolude olemasolu, vääramatu jõu puudumist või selle olemasolu jne) kui ka süüteo tehiolude vastavust seaduses kirjeldatud süüteo asjaoludele. Süüteo subjektiivsete tunnuste määratlemisel on kasulik teada, et: 1) tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu; 2) ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis, kui seadus näeb ette selle eest vastutuse; 3) tegu on tahtlikuna käsitletav ka siis, kui süüteokoosseis eeldab tahtlust ja tagajärje suhtes peab piisavaks ettevaatamatust; 4) tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne; ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus ning, et 5) väärtegude toimepanemisel ei ole oluline subjektiivsete tunnuste (hooletuse ja kergemeelsuse) eristamine. Kuriteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järgi: 1) kas teol (tegevusel või tegevusetusel) esinevad karistusseadustiku eriosas
-tegevus v tegevusetus -seaduses ettenähtud tagajärg -põhjuslik seos tea ja tagajärje vahel -isiku erilised isikutunnused -teo mentaliteedid Ja subjektiivsetest tunnustest: -tahtlus või ettevaatamatus teo toimepanemisel -teo motiiv -ajend -eesmärk vms Süüteo subjektiivsete tunnuste hindamisel tuleb silmas pidada: -tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu -ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis kui seadus näeb ette selle vastutuse -tegu on tahtlikuna käsitlev ka siis kui süüteokoosseis eeldab tahtlust -tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne;ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus -väärtegude toimepanemisel ei ole oluline subjektiivsete tunnuste eristamine Kuriteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järg: -kas teol esinevad kar seadustiku eriosas kirjeldavad teo tunnused -kas teo toimepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu ja kas isik on süüdi selles
loodusesse jms) lootusega, et meid tabavad seal esteetilised reaktsioonid. Isegi kui me alati ei saa E-kogemuse (E-elamuse jms) osaliseks (pea valutab, või juhtub olema ebasobiv ilm), saame me sel puhul siiski küsida: miks me läheme (tahame, soovime, igatseme jms) sellisesse E-keskkonda. 3. E-hoiaku sissevõtmine: E-hoiaku teoreetikute järgi pole E-hoiak mingi tunne ega emotsioon, vaid teatud viis asjade vaatamiseks, kuulamiseks... Kuna E-hoiaku sissevõtmist käsitletakse tahtlikuna, saame küsida sellise tegevuse õigustamise järele: Miks me soovime vaadata (kuulata jms) esteetiliselt? Miks peaks objekte kogema E-hoiakust lähtuvalt? Mis on E-hoiakust tolku? 4. Näitlikustage Schopenhauerile tuginevat E-hoiaku õigustamist! Episteemiline õigustamine: metafüüsiline on kategoriseering. A. Schopenhauer: E-hoiak kui objekti olemuse tunnetamise eeltingimus! Kui vaatame asja objektiivselt vabana tahtest
tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg) ja subjektiivsetest tunnustest (tahtlus või ettevaatamatus teo toimepanemisel, teo motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus). Süüteo subjektiivsete tunnuste hindamisel on vaja arvestada, et: 1) tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu 2) ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis, kui seadus näeb ette selle eest vastutuse 3) tegu on tahtlikuna käsitletav ka siis, kui süüteokoosseis eeldab tahtlust ja tagajärje suhtes peab piisavaks ettevaatamatust 4) tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus, ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus Süüteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järgi: 1) kas teol esinevad karistusseadustiku eriosas kirjeldatud teo tunnused 79 2) kas teo tomepanemisel esineb mõni õigusvastasust
valida käitumise mitme variandi vahel, see valiku tegemine allus isiku kontrollile ja ta valis oma vaba tahte alusel õiguspärase käitumise asemel õigusvastase käitumise. Süüteosubjektiivsete tunnuste hindamisel on vaja silmas pidada, et: 1) Tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu 2) Ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis, kui seadus näeb ette selle eest vastutuse 3) Tegu on tahtlikuna käsitletav ka siis, kui süüteokoosseis eeldab tahtlust ja tagajärje suhtes peab piisavaks ettevaatamatust 4) Tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne; ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus ning et 69 5) Väärtegude toimepanemisel ei ole oluline subjektiivsete tunnuste (tahtluse, hooletuse ja kergemeelsuse) eristamine, välja arvatud, kui seda väärtegu saab toime panna ainult
tegevusetusega, on see tahtlik või ettevaatamatu. Tegu moodustab süüteokoosseisu objektiivse tunnuse siis, kui isikul oli selle toimepanemisel faktiliselt võimalik valida käitumise mitme variandi vahel ja see valiku tegemine allus isiku kontrollile. Süüteo subjektiivsete tunnuste hindamisel on vaja arvestada, et: o tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu; o ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis, kui seadus näeb ette selle eest vastutuse; o tegu on tahtlikuna käsitletav ka siis, kui süüteokoosseis eeldab tahtlust ja tagajärje suhtes peab piisavaks ettevaatamatust; o tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus; ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Süüteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järgi: o kas teol (tegevus või tegevusetus) esinevad karistusseadustiku eriosas kirjeldatud teo tunnused; o kas teo toimepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu (näiteks hädakaitse-
annaabi.ee 
