On täheldatud, et sikisofreenia esineb perekonniti, ja et teatud keskkonnafaktorite mõju võib haigestumise tõenäolisemaks muuta. Ometigi tuleb tõdeda, et me ei tea haiguse tegelikke põhjuseid. Skisofreeniat peetakse tihti ,,lõhenenud isiksuse häire" tulemuseks. Taoline vääriti mõistmine põhineb ,,skisofreenia kui mõiste tuletamisel kahes kreekakeelset sõnast: ,,lõhenema" ja ,,vaim(sus)". Ometi oli mõiste eesmärgiks näidata mõtte-, tunde- ja tahteprotsesside võimetust toimida ühtse ja mõtestatud tervikuna, mis juhib inimese tegevust. Sobivate ravimite kaasabil on võimalik sümptomeid stabiliseerida. Ka aitavad mõistev suhtumine ja toetav teraapia haigetel elada tulemuslikku ja täisväärtuslikku elu. Skisofreenia sümptomid: sageli on tunne, nagu sõidaks ,,ameerika mägedel". Sümptomid väljenduvad enamasti hilises nooruki- ja varases täiskasvanueas. Positiivsed sümptomid: olematute asjade nägemine/kuulmine, lõhnataju, maitsmine.
maitsmine,on olemas kõik närvirakud,kuid seosed nende vahel arenevad e.k jooksul. *imikuiga(-12e.k)- kasvab kõndimine,käe-silma koostöö areng *Sensomotooorne staadium(0-2a)-*keskkona tundmaõp ja selles toime tulemine. Kohanemisvõimelisus intelligents kriteeriumina. *Assimilatsioon(sulandumine) *Akomunadatsioon(mudanemine,kui onfi eo sobi olemasoleva skeemiga) *Usaldus/Usaldamatus III maimikuiga(1-3a)- *kõne tekke ja sõnavara kiire areng,iseteenindus,liikuvus,markimine *Tahteprotsesside kuj algus *Autonoomia(jõukoh iseseisv andmine,kiituse saamine)/Kahtlemine ja häbi IV koolieelikuiga(3- 7a)- *liigutuste kordinatsiooni areng. *mina-identiteet *rollimängud *Initsatiiv/Süü *Opertatsioonieelne staadium(3-7a)- *sõade ja sümb kasutamise avardumine *Egotsentriline mõtlemine *Ei suuda objekte liigitada,järeldada V kainikuiga(7-11)*tüdrukute küpsemine kiirem *kirjutamis-,lugemis-,arvutamisoskus
võivad olla arengule kasulikud ning edendada nende struktuuride integreerimisprotsessi, mis kujundavad iseloomuomadusi ja isiksust" (Mangs ja Martell 2000). Inimene püüdleb tasakaalu ja eneseteostuse poole, õõnestumine sõltub sellest, kui hästi ta talub konflikte ja hirmu. Hilisteismeeas on kindlasti suurenenud eneseteadlikkus, autonoomia, seksuaalne identiteet ja järjepidevus. Nooruk jõuab muu hulgas stabiilsemate emotsioonide, tugevama isetunde, emotsiooni- ja tahteprotsesside suurema ühildumise, eesmärgikindlamana tegutsemise, sotsiaalse kompetentsuse ja tuleviku planeerimise võimeni (Jaanisk 2013/2014). "Jätkuvalt on kalduvus juhuslikumateks objektisuheteks, s.t suheteks partnerite sõpradega, kes esindavad positiivse ja negatiivse oidipaalse varjundiga suhete segu ja nendevahelist kompromissi. Hilisteismeeas nooruk on sageli egotsentriline ning vahel kontaktide külge klammerduv" (Mangs ja Martell 2000; ref. Ritvo 1971 järgi). "Erik H
Teadlikul tahtel on 3 allikat: PRIMAARSUS inimese mõte eelneb ajaliselt vahetult tema tegevusele; KOOSKÕLALISUS inimese mõte on tegevusega vastavuses, EKSLUSIIVSUS mõte on tegevuse ainsaks näivaks põhjenduseks. Kui need kolm on täidetud, siis inimene tunneb, et see asi juhtus tema tahte järgi. Tahteakti genees: vajadus selle tunnetamine, motiivide võitlus soovimine eesmärgi saavutamise vahendite valik otsustamine tegutsemine (toimingud, käitumine). Tahteprotsesside psühhofüsioloogia Tahte neurofüsioloogilised apõhialused: -Aju suurte poolkerade otsmikusagarad- piirkond, kus asuvad infotöötlusmoodulid, loovad eelduse tulevikus toimimiseks, olulised tahtelises tegevuses. Tahte järkjärgulise kujunemise teooria- laps kuuleb sõnu, lapsevanemad suunavad neid sõna abil- suunad väljaspoolt, kõne mõistetakse, hakatakse toimima. Lisaks planeerivale osale on vaja ka, et oleks ajend, mis
tõlgendab poma mõtet enda käitumise põjusena. Teadlikul tahtel on 3 allikat: 1. Primaarsus inimese mõte eelneb ajaliselt vahetult tema tegevusele 2. Kooskõlalisus inimese mõte on tegevusega vastavuses 3. Eksklusiivsus mõte on tegevuse ainsaks näivaks põhjusks. Tahteakti genees: vajadus selle tunnetamine, motiivide võitlus soovimine eesmärgi saavutamise vahendute valik -- > otsutamine tegutsemine (toimingud, käitumine). Tahteprotsesside psühhofüsioloogia Tahte neurofüsioloogilised põhjused: · Aju suurte poolkerade otsmikusagarate töö (eelkõige dorsolaateraalne prefrontaalkorteks, eesmine tsingulaarkorteks, orbitofrontaalkorteks) · Aju kõnekeskuste ja otmikusagara keskuste vahelised funktisonaalsed seosed · Basaalganglionid, taalamu, motoorne korteks · Printsiip: evolutsiooonis hiljem arenenud struktuurid kontrollivad vare, kujunenud
annaabi.ee 
