Eeldused: Lääne- Eu-s tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Ka- toliku kiriku kõlbeline allakäik. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks. Erilist paha- meelt tekitas patukustutuskirjade müük. Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu val- landus Saksamaal. Martin Luther ja tema õpetus. Reformatsiooni algataja. Tähelepa- nu koondus Piibli tekstidele. Tema arusaam: õndsaks saab mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegudele vaid ainult usu kaudu ja selleks pole vaja ei kirikut ega paavsti. Lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, mis hiljem laialdaselt levisid. Ta leidis, et usu- lise tõe ainsaks allikks saab olla vaid Piibel. Oli jäiga kirikuhierarhia vastu. Kutsus üles kirikut reformima, pidades vajalikuks rahvuskiriku loomist. Tunnistas vaid 2e sakramenti: ristimine ja armulaud. Lutherliku reformatsiooni võidukäik Saksamaal. Tollast kiriku-
suurendas katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Tõsiusksetele ei saanud meeltmööda olla vaimulike mittekristlikud eluviisid. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid päevapoliitikasse ega välitanud kokkuleppeid isegi Türgi sultaniga, kes kristlikke maid anastas. 2. Kes oli Martin Luther? Kirjelda tema veendumusi. Ta oli reformatsiooni algataja, kes oli pärit Saksamaalt. Üha enam süvenes temas arusaam, et õndsaks saab mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegudele, vaid ainult usu kaudu. Lutheri meelest polnud selleks vaja ei kirikut ega paavsti. Täiesti vastuvõetamatu oli Lutherile patukustutuskirjade müük, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kiriku ehitustöid. 3. Kirjelda muutusi, mida reformatsioon kirikutesse tõi. Kohalikud vürstid või linnaisandad said kiriku üle võimu. Kloostrid suleti. Vaimulikud said õiguse abielluda, mis katoliku preestritel keelatud oli
Paavstid muutusid ilmalikuma, nad sekkusid päevapoliitikasse ega välistanud kokkuleppeid Türgi sultaniga Indulgentside müük Paavstid/piiskopid elasid suures luksuses Kirikumakse suurenemine Kirikuametite müük Martin Luther ja tema õpetus Ta oli reformatsiooni algataja, Saksa teoloog. Tema õpetus seisnes selles, et õndsaks saab mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegudele, vaid ainult usu kaudu. Lutheri meelest polnud vaja ei kirikut ega paavsti. Patulunastuskirjade tulust ehitati Rooma peetruse kirik. “Kui paavst teaks, milliseid kuritarvitusi indulgentside müük kaasa toob, eelistaks ta kiriku mahapõletamist.” 31. oktoobril 1517 tõi Martin 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi. Saksamaal oli vaimulik kirjandus au sees Ta soovis et piibel tõlgitaks mitmesse keeled, et kõik saaksid sellest aru. Ta oli jäiga
Bojaaride duuma asendati Peetri lähikondlastest ja sugulastest koosneva senatiga, prikaaside asemele rajas kolleegiumid, halduskorraldusliku poole pealt jagati riik kümmekonnaks kubermanguks. 11) Martin Lutheri ja katoliku kiriku erinevus õndsaks saamisel. Martin Luther süvendas vastupidiselt katoliku kirikule arusaama, et õndsaks saamine ei saa toimuda mitte tahtepingutusele või hüvelistele tegudele, vaid inimene saab õndsaks vaid läbi usu. 12) Mida sätestas Bologna konkordaat? Bologna konkordaat andis Prantsuse kuningale õiguse nimetada ametisse piiskoppe ja abte, see omakorda muutis vaimulikkonna Prantsusmaal kuningast sõltuvaks ning seetõttu polnud kuningal mõtet reformatsiooniga kaasa minna ja astuda paavstivõimu vastu.
oli väikese vasekaevanduse omanikuna saavutanud jõukuse ning soovis pojast koolitada juristi. Erfurdi ülikooli õppima asunud Luther aga muutis meelt ning asusõppima hoopis teoloogiat. Saanud Wittenbergi ülikooli teoloogiaprofesseriks, koondus Lutheri tähelepanu Piibli tekstidele, mis keskendusid inimese ja jumala vahekorra küsimustele. Luther hakkas kahtlema, kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. Üha enam süvense temas arusaam, et õndsaks saab mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegidele, vaid ainult usukaudu. Lutheri meelest ei olnud vaja selleks kirikut ega paavsti. Täiesti vastuvõtmatu oli Lutherile patukustutuskirjade müük, mille tuludega rahastati Rooma Peetruse kiriku ehitustöid. Ta väitis "Kui paavst teaks, milliseid kuritarvitusi indulgentside müük kaasa toob, eelistaks ta selle Püha Peetruse kiriku mahapõletada" Pärimuse kohaselt lõi 33-aastane Martin Luther 31. oktoobril 1517 Wittenbergi
kontrolli alt; * Vaimulike priviligeeritud seisund tekitas rahulolematust; *Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks; * Indulgentside müük. Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal, kus poliitilise killunemise tõttu oli katoliku kirikul vaba voli toimetada. Reformatsiooni algataja on sakslane Martin Luther. Luther hakkas kahtlema, kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. Üha enam süvenes temas arusaam, et õndsaks saab mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegudele, vaid ainult usu kaudu. Lutheri meelest polnud selleks vaja ei kirikut ega paavsti. ,,Kui paavst teaks, milliseid kuritarvitusi indulgentside müük kaasa toob, eelistaks ta sellele Püha Peetruse kiriku mahapõlemist." Luther pidas lugu väga Piiblist, pidas seda usulise tõe allikaks. Koostas 95 teesi, mis seletasid tema vaateid, hiljem tõlgiti saksa keelde ja levisid laialdaselt. Augsburgi usutunnistus ja usurahu - *1526 a
tõsikristlastes patukustutuskirjade – indulgentside – müük. Kiriku väitel võisid pääseda puhastustulest taevasse nii elavad kui ka surnud, kelle heaks patukustutuskirjad lunastati. Lutheri käsitlus inimese õndsaks saamisest, selle erinevus katoliku õpetusest ja kalvinistlikest seisukohtadest. Ta hakkas kahtlema, kas ainuüksi kirik saab aidata inimese õndsakssaamisele. Üha enam süvenes Lutheris arusaam, et inimese õndsakssaamine sünnib mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegudele, vaid inimene saab õndsaks ainult usu läbi. Praktilises tegevuses asus Luther indulgentside müügi vastu. Kalvinismi järgi võib Jumal oma valikust märku anda, kui inimene on edukas siis tema eesmärgid on õiged ja vastupidi… . Hülgavad arusaama kasinusest ja kaubandusest kui patust. Suhtumine sakramentidesse. Luther väitis oma teoses “Kiriku Paabeli vangipõlvest”, et usulise tõe ainsaks allikaks on pühakiri ehk Piibel
valjema korraga. Alustanud teoloogiaõpingud, kaitses ta 1512 doktorikraadi ning sai järgmisel aastal Wittenbergi ülikooli teoloogiaprofessoriks. Lutheri põhitähelepanu koondus piiblitekstidele, eriti Pauluse kirjadele, keskendudes inimese ja Jumala vahekorrale. Ta hakkas kahtlema, kas ainuüksi kirik saab aidata inimese õndsakssaamisele. Üha enam süvenes Lutheris arusaam, et inimese õndsakssaamine sünnib mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegudele, vaid inimene saab õndsaks ainult usu läbi. Praktilises tegevuses asus nüüd Luther indulgentside müügi vastu. Et sellest laekuvat raha kasutati ka Rooma Peetri kiriku ehituse finantseerimiseks, väitis Luther: ,,Kui paavst teaks, milliseid kuritarvitusi indulgentside müük kaasa toob, eelistaks ta sellele Püha Peetruse (Peetri) peakiriku mahapõlemist." Pärimuse kohaselt lõi 33-aastane Martin Luther 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku
annaabi.ee 
