Immanuel Kant
siis peaks selline tahe suutma tegutseda sõltumatult ilmingute seadustest, sõltumatult
kausaalsusest. Tahe, mis on määratletud sellisest seadusest, peab olema vaba.
See kõik võib tahtevabaduse põhjendusena hästi kõlada; Kuid viib aga siiski
tulemuseni, mis esimesel pilgul tundub paradoksaalsena. Vötame praktilise juhtumi: Inimene
on varastanud. Varguse väline külg kuulub ilmingute valdkonda. Samuti kuuluvad samasse
valdkonda ka varga motiivid, tunded, tahteliigutused. Nad ilmuvad meile aja vormis. Ilmingute
valdkonnas on kõik kausaalsusseadusele allutatud, s.t. vargus on põhjustatud millestki, mis
ajaliselt talle eelnes. Kuna meil ei ole meelevalda möödunud aja suhtes, siis ei ole meil
meelevalda ka põhjuse üle, mis selle teatud teoni viis. Tõepoolest teost lähtudes on võimalik
"seletada" sellele eelnenud välised - ja sisemised - psühholoogilised - tingimused
(kausaalsus). Nii et see vargus pidi toimuma.
annaabi.ee 
