Kui «Pillimehes» viis sügav hingeline kriis tegelase moraalselt alla, siis «Kalevipoja mälestustes» toob autor nimitegelase kriisiseisundist välja kui just mitte otse ümbersünnile, siis murrangule, positiivse lahenduse suunas küll. See on eetilise isiksuse kujunemise lugu murdeeast täisküpsuseni. Kalevipoeg areneb primitiivsest, küllap kohtlasestki jõumehest mõtlevaks ja juurdlevaks indiviidiks, kes õpib ennast ja maailma kriitiliselt hindama ning oma tegusid tahtekindlalt juhtima, immoraalsuse seisundist jõutakse Läbi katsumuste kõlbla teadvuse ja vastutustunde ärkamiseni. Tema kujus summeeruvad mitmed Vetemaa varasemate teoste tegelaste iseloomujooned. Oma eksirännakutes elab Kalevipoeg läbi Jaani lapsepõlve imperaatorlikud unistused, saadab korda Aarne mõtlematu ja afektiivse tapateo, teeb läbi Ruuben Iilime kompromissid ja .süümepiinad, elab oma «kannatava kuninga» perioodi valuliselt üle, kuid tuleb kõigest välja tugevana ja mehistununa
silmapaistvalt suur. 1918 keskel teenis Punaarmees u 500 000 inimest, 1919 alguseks oli 1,5 miljonit, 1920 alguseks oli juba 3 miljonit meest. 1921 alguseks saavutas absoluutse tipu 5,5 milj mehega- maailma suurim armee. Sellist edu hiigelarmee loomisel saab põhjendada sellega, et enamlaste kontrolli alla jäid just Vm kõige tihedamalt asustatud piirkonnad. Valgete kontrolli all olid ulatuslikumalt rahvastatud alad, teiselt poolt enamlased rakendasid sundmobilisatsioone teadlikult, tahtekindlalt ja julmalt, mobilisatsioonist kõrvale hoidjaid karistati tavaliselt surmanuhtlusega. Suudeti üles ehitada Punaarmee juhtimissüsteem. 1917 oli laastatud vana armee juhtkond. Punaarmee juhtkonna käsklused olid kohustuslikuks täitmiseks, ei mingeid vaidlusi. Punaarmee juhtimises säilis kaksikjuhtimine, seal kasutati ära sõjanduslikke spetsialiste- endise Vene armee ohvitsere, kuna neid ei usaldatud pol ja ideol kaalutlustel, siis selliste spetsialistide kõrvale seati
annaabi.ee 
