Immanuel Kant
me teada. Sellepärast võib Kant jätkata - ilma et satuks vastuollu eelnevaga - "Ruumil on
transtsendentaalne identiteet", see tähendab, ruum ei ole midagi, niipea kui me igasuguse
kogemuse võimalikkuse tingimuse välistame. Ruum on meie väliste meelte puhas a priorne
vaatlusvorm.
b) AEG
Nii nagu ruum on ka aeg meile a priori antud. Aeg on meie sisemise meele, meie
enesevaatluse ja sisemiste seisundite puhas vorm. Me vaatleme iseendas kõige erinevamaid
seisundeid - tundeid, tahteerutusi, kujutlusi. Nii erinevad kui nad ka omavahel ei oleks, üks on
neil kõigil ühine: nad liiguvad ajas. Aeg ei pärine ühestki neist, vaid see on tingimus, ilma
milleta poleks meil neist mingit kogemust. Aeg on üldine ja paratamatu, see on meie sisemise
taju a priori antud vorm.
Kuid ka kõik väline on antud meile kujutluse vormis. Kuna aeg on meie kujutluse
paratamatu vorm, on ta ka meie sisemise kaemuse paratamatu vorm ( nii nagu ruum oli välise