Akseptant on vastuvõtja. Tehing võid olla sõlmitud mis tahes vormis. Erandid on kehtestatud seadusega. Seaduses ettenähtud vorminõuete eiramise tagajärjeks on reeglina tehingu tühisus. Tehingu vormi nõuded võivad pooled ka ise kokkuleppes määratleda. Vorminõuete eiramine võib kaasa tuua tehingu tühisuse. Tehingud liigitatakse : A: olenevalt mitme isiku tahteavaldused on vajalikud juriidiliste tagajärgede saabumiseks. · Ühepoolsed lepingud- piisab ühe poole tahteavaldusest nt testament · Mitmepoolsed tehingud- vajalik on 2 või enam inimese tahteavaldused. B: Tehingud liigitatakse nende objekti järgi · Varalisteks esemeks on varalised õigused · Isiklikeks esemeks on isiklikud õigused C: Liigitamine kohustus ja käsutuslepinguteks · Kohustustehing on suunatud isikuvaheliste õiguste ja kohustuste tekkimisele. · Käsutustehing on vajalik õiguste ja kohustuste üleandmiseks. See tehing ei loo
Tähtsaim tehingu vorm- leping. Iga tehingu tegemisel vajalik osa tahteavaldus ehk isiku tahteväljendus õigusliku tagajärje saavutamiseks. Tehing on õigustoiming. Tehingu 2 tunnust: 1. Tehing on õiguspärane tegu. 2. Tehing on tahteline tegu. Tehingust saab eristada tehinguga sarnaseid tegusid. Ntks avaldused, teadaanded või üleskutsed jne. (nendega seostuvad teatud õiguslikud tagajärjed). Tehingute LIIGITUS: A) 1. Ühepoolsed tahteavaldused- tehingu tegemiseks piisab ühe isiku tahteavaldusest 2. Mitmepoolsed tahteavaldused- vajalik vähemalt kahe isiku tahet, mis on vastassuunalised aga suunatud ühe eesmärgi saavutamisele. B) 1. Konsensuaalne tehing- loetakse sõlmituks kokkuleppe saavutamisest. 2. Reaalne tehing- loetakse sõlmituks täitmise momendist. C) 1. Tasuline tehing- tehingu üks pool saab teiselt tehingu eest vastutasu 2. Tasuta tehing-tehing,kus teine poole tehingu eest vastutasu ei saa. D) 1. Tähtajaline tehing- tehingu kehtivus seotud sõltuvusse tähtajast. 2
Ehk nõudeõigusteks, mis annavad õiguse nõuda kolmandalt isikult tegevust või tegevusetust. Osalt on need nõudeõigused seotud võlasuhetega(müüja nõue hinna tasumiseks) ja osald on need nõuded mõeldud ainult täieliku õigusliku võimu realiseerimiseks(omaniku nõue talle kuuluva asja väljaandmiseks) 3. Konstitutiivseteks ehk õigustmoodustavateks õigusteks. Mis annavad selle omajale võimu ühepoolselt õigust muuta. Piisab ühepoolsest tahteavaldusest, et tekiks, öeldaks üles või muudetaks subjektiivset õigust. Nt. edasikaebamisõigus, lepingu ühepoolne annuleerimine. Objekti järgi, millele subjektiivsed õigused on suunatud, jaotatakse nad eraõiguses isiku-, perekonna- ja varanduslikeks õigusteks. 1. Isiku või individuaalõigused. Need on suunatud õiguse omanikule endale. Kehtib põhimõte, et keegi ei tohi takistada isiku vaba arengut. 2. Perekonnaõigused. Need kuuluvad abikaasadele
kohustusi, mis ei ole omavahel olemuslikult seotud. Need on lepingud, milles pooled võtavad endale kohustuse anda üle asi või kogum asju teisele isikule, kes omakorda kohustub andma omalt poolt asja või asjade kogumi pärast teatud aja möödumist tagasi (tasuta laen, tasuta kasutusse andmine). Kahekülgsed on ka lepingud, milles poole vastukohustuse tekkimine sõltud juhusest (maaklerleping). 4. Kokkuleppest ja ühe poole tahteavaldusest tekkivad võlasuhted. Isik on oma õigussuhete kujundamisel vaba. Lepinguvabaduse olemuseks on üheltpoolt vabadus autonoomselt otsustada, kas luua lepingulised suhted, keda valida lepingupartneriks ja millistel tingimustel ennast õiguslikult siduda, teiselt poolt piirangud, mis tulenevad teiste isikute privaatautonoomia realiseerimisest või piirangud, mis on vajalikud avalikes huvides. Lepingus peavad mõlemad asjaosalised teatud käitumisreeglites kokku leppima
Olukord näis lootusetu ja kuigi laia toetuspinda see mõte veel ei leidnud. Pikemaks ettevalmistumiseks aga aega ei olnud. Otsustav samm astuti päeval, mil enamlased juba lahkusid Tallinnast ning pealetungivad saksa väeosad olid jõudmas linna lähistele. Iseseisva riigi loomisest anti avalikult teada 24. veebruaril 1918. aastal, kuid Eesti Vabariigi tegeliku sünnini kulus veel üle üheksa kuu. Riigiks saamiseks ei piisanud ainult selgest tahteavaldusest, Eesti rahvusriigi idee elujõudu tuli alles tõestada nii kodus kui ka väljaspool. Esmalt oli põhjust loota Entente'i riikide toetusele: end iseseisvaks kuulutatud Balti riikidele anti 1918. aasta jooksul de facto tunnustus lootuses, et nood riigid suudavad Saksa okupatsioonile vastu pidada. Lätit tunnustati koguni enne ametliku tunnustamissoovi laekumist Riiast. Paraku oligi see tunnustus pigem Baltikumile kui potentsiaalsele Saksa-vastasele jõule ja mitte kui kolmele uuele riigile.
Laiaslaastus jagunevad tehingud kohusts ja käsutustehinguteks. Kohustustehing on kohustustehing, kui ta on suunatud isikutevaheliste õiguste ja kohustuste tekkimisele. Enamus kohustustehingudi on reguleeritud võlaõigusseaduses erinevate lepingute poolt. Tehinguid liigitatakse vastavalt sellele, mitme isiku tahteavaldused on õiguslike tagajärgede saabumiseks vajalikud. Tehingud on ühepoolsed, kui õigusliku tagajärje saabumiseks piisab ühe isiku tahteavaldusest (nt pärandamine testamendi alusel) Mitmepoolse tehingu tegemiseks on aga vaja kahe või enama isiku tahteavaldust (nt leping) Tehingu sisujärgi võib jagada tehingud: varalisteks – kui esmemeteks on varalised õigused Isiklikeks - kui nende esemeteks on isiklikud õigused Tehingud, kus kindlaksmääratud õiguste ja kohustuste tekkimine (edasilükkava tingimusega tehing) või lõppemine (äralõppeva tingimusega tehing) on sõltuvuses
Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. - erahuvides seaduse alusel loodud juriidiline isik. (OÜ, AS, SA, MTÜ) Nende vahe – üks on loodud erahuvides, teine avalikes huvides 11. Tehing. Leping. Milline erinevus on tehingul ja lepingul? Millises vormis võib tehingut teha? Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Toimumiseks piisab ühepoolsest tahteavaldusest. Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega mõlemad pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Tehingu vormid: suuline, kirjalik (lihtkirjalik, notariaalselt tõestatud), elektrooniline. 12. Mida tähendab tühine tehing ja mida tähendab tühistatav tehing? Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi, kuna tehing on sellise puudusega, mis tingib tehingu kehtetuse selle tegemisest alates, ja tühise tehingu alusel
tehinguline tahteavaldus tuleb kehtivuse saavutamiseks teha teatavaks (lubada tasu) mitte konkreetsetele isikutele, vaid üldsusele (avalikkusele), s.o. kindlaks määramata isikute ringile. TAL tehingu kehtima hakkamiseks piisab tahteavalduse väljendamisest (TsÜS § 69 lg 1 lause 2). TAL tehingu kehtima hakkamise seisukohalt ei ole iseenesest oluline, kas keegi TAL tehingus sisalduvast ja avalikkusele väljendatud tahteavaldusest teada saab. Piisab sellest, et kindlaks määramata isikute ringile, kellele TAL tehing oli suunatud, anti mõistlik võimalus teada saada tasulubadusest. TAL tehingu kehtivuse hindamisel tuleb arvestada tehingu kehtivuse üldiste eeldustega. Seega võib TAL tehing olla tühine nt tasu lubaja teovõime piiratuse tõttu (vt TsÜS §10) või vastuolu tõttu seaduse või heade kommetega (vt TsÜS §-d 86 ja 87).
tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. (2) Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. · Seega on tehing alati toiming (toimingute kogum), aga toiming ei ole alati tehing · Toiming on ainult siis tehing, kui toimingus sisaldub tahteavaldus · Ei piisa igasugusest tahteavaldusest, vaid see peab olema suunatud kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele Tehing loetakse tehtuks a) ühepoolse tehingu puhul loetakse tehing tehtuks toimingu(te) tegemisega sh tahteavalduse tegemisega b) mitmepoolse tehingu (lepingu) puhul loetakse tehing tehtuks vajalike toimingute tegemisega ning lepingu poolte tahteavalduste kokkulangemisega · Seejuures on ühelt poolt määravaks küll poolte tegelik tahe, kuid vähem tähtis ei ole ka tahteavaldus (st tahte väljendamine)
Teovõime tähendab ju võimet teha iseseisvalt tehinguid. Järelikult piiratud teovõimega isikute tehingute tegemise võime on piiratud. Nende tehingute juures tuleb eristada ühepoolseid ja mitmepoolseid tehinguid. I Ühepoolsed tehingud Piiratud teovõimega isikud ei tohi teha ilma seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta ühepoolseid tehinguid. Ühepoolseid tehinguid on tehingute hulgas suhteliselt vähe. Tüüpiline ühepoolne tehing on testament, kus piisab ühe poole tahteavaldusest. See piirang kehtib kõigi piiratud teovõimega isikute kohta: nii alaealiste kui ka vaimselt haigete inimeste kohta, erandiks on alla 7 aastased alaealised ( TsÜS § 12), kelle puhul on igasugune ühepoolne tehing keelatud. Selleks, et piiratud teovõimega isik saaks teha tehingut, määrab kohus sellele inimesele eestkostja ( TsÜS § 10 ). Kui tehing on tehtud ilma eestkostja eelneva nõusolekuta, on tehing tühine. II Mitmepoolsed tehingud
2. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus- tahteavalduse tegija ja saaja pole vahetult kontaktis (nt kiri, faks, e-mail), tahteavaldus jõustub kui tahteavaldus on jõudnud saaja elukohta ning tal on olnud mõistlik aeg sellega tutvuda (e-kirja puhul loetakse kättesaamise ajaks järgmist päeva pärast saatmist, puhkepäeval saabunud kiri loetakse saabunuks esimesel järgneval tööpäeval) Sisu: Lähtuda tuleb kättesaadud tahteavaldusest, ka juhul kui see erineb tegija poolt väljendatud sisust. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus Vastuvõtmist mittevajav tahteavaldus ning see jõustub tegemisega (nt testament, tasu avalik lubamine) Tahteavalduse tegija surm või piiratud teovõime Kui tahteavaldus on kehtivalt tehtud ja tegija pärast seda sureb (tahteavaldus pole jõustunud sest eemalviibija pole tahteavaldust veel kätte saanud) või on tahteavaldus jõustunud, kuid pole tehtud
kandideerimisõiguslikel inimestel. • Üldised valimised ehk oodatud on kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Ebaproportsionaalseid valimistsensuseid kehtestada ei tohi. • Ühetaolised valimised ehk igal valijal on üks hääl. Kõigil valimistel antud häältel on võrdne kaal. Kõigile kandidaatidele peavad valimistel olema tagatud võrdsed tingimused. • Otsesed valimised ehk valimistulemuse kindlakstegemisel lähtutakse valimistel osalenud isikute tahteavaldusest, mitte valijameeste või mõne muu organi vahendusel tehtud otsustest. • Salajased valimised ehk selleks, et tagada hääletamise salajasus, hääletatakse Eestis enamasti hääletamiskabiinis, kus valija saab üksinda täita hääletamissedeli. Elektroonilise hääletamise salajasuse tagab hääle muutmise võimalus. Valija, keda on elektroonilise hääletamise ajal seadusvastaselt mõjutatud või jälgitud, saab oma häält hiljem elektrooniliselt või valimiskabiinis muuta.
tahteavaldus 2. Mitmepoolne; n: müügi-, üüri-, kinkeleping jne. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tehing jaguneb kaheks: 1. Kohustustehing: loob kohustuse teha/tegemata jätta mingi tegu ja arvestada teise poole õiguste ja kohustustega. 2. Käsutustehing: (kohustus) täidetakse. Toimub käsutamine, ehk õigusmuudatus. Antakse üle õigusi ja kohustusi. Ei piisa igasugusest tahteavaldusest, vaid see peab olema suunatud kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele Tahteavalduse liigid: 1. Otsene tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg 2. Kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. 3. Vaikimist või tegevusetust loetakase tahteavalduseks, kui nende lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast (korduv praktika).
korteri omanik. pille mängis kasiinos raha maha. Kes on korteri omanik ja kas reinul on korteri tagasinõudmise õigus? 1) Rein ja pille ja andrus 2) korter, raha 3) kõik subjektid eksisteerivad füüsiliste isikute kontroll 4) Korteri omanikku ei tea ning Reinul puudub korteri tagasinõudmise õigus (õigus nõuda üleandmist) 5) Kohaldub abstraktsiooniprintsiip. Tehingu vorm - kui seaduses puudub vorm, siis piisab tahteavaldusest 1) suuline 2) kirjalik - omakäeliselt allkirjastatud (võimalik ka mehhaaniline jäljendamine). Kirjalikku lepingut asendab notariaalne leping 3) kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm - väljaprinditav ehk püsivalt taasesitatamist võimaldav. Vajalik NIMEDE olemasolu (email, messenger) 4) elektrooniline vorm - püsivalt taasesitamist võimaldav, vajalik nimede olemasolu, lisaks ka ELEKTROONILISELT ALLKIRJASTATUD
kindlustada kinnistusraamatu õigsus. Sissekanne selle kohta, et õigus on lõppenud, kannab tähistust "kustutamine?, § 875. See ei toimu vana sissekande kõrvaldamise teel, vaid see on ise uus sissekanne, ainult et negatiivse sisuga. Loobumisdeklaratsiooni avaldamine on, nagu asjaõiguskokkulepegi, abstraktne. Omandi enda lõpetamise kohta kehtib § 928. See toimub enamasti kustutamisnõusoleku vormis, kuigi rangelt võttes tuleks seda hoida lahus materiaalsest tahteavaldusest, kuid see võimaldab kindlalt lõpule viia materiaalsele õigusmuudatusele suunatud tahte teostamist. Asjaõiguste puhul piisab ühepoolsest loobumisest, võlaõigusnõuete puhul on see teisiti, neid saab lõpetada ainult võlausaldaja ja võlgniku vaheliselt. Loogiliselt põhineb see sellel, et võlaõiguslik nõue on õiguslik side võlausaldaja ja võlgniku vahel, mida ei saa ühepoolselt katkestada, samal ajal kui asjaõigus garanteerib võimu asja üle ning omanik
individuaalsete tunnustega asja üleandmine. Liigivõlg on kohustus üle anda liigitunnustega asi. Eriliigilise kohustusena käsitletakse seaduses ja õiguskirjanduses rahalist kohustust. Rahalise kohustuse all mõistetakse kohustust maksta teisele isikule teatud rahasumma. Seaduses on sätestatud ka alternatiivkohustus, st võimalus täita üks mitmest määratud kohustusest. Alternatiivkohustus võib tuleneda nii tahteavaldusest kui ka seadusest. 67. Võlgnik peab kohustuse täitma vastavalt lepingule või seadusele. Seejuures tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, arvestades tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. 68. Võlgniku kohustus kindlaksmääratud soorituse tegemiseks võib tähendada kohustuse täitmist nii võlgniku enda kui ka mõne kolmanda isiku poolt. Kui
5. Tagatisvõlasuheks on kohustust tagav võlasuhe nagu garantii, käendus jne. Antud juhul Akseli ja Valduri vahel sõlmitud käendusleping VÕS § 142 lg 1 alusel. Selle käenduslepingu kohaselt kohustus Valdur (käendaja) kolmanda isiku ehk Akseli (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 144 lg 1 järgi võlausaldaja nõustumust käenduslepingu sõlmimiseks eeldatakse. Piisab käendaja ühepoolsest tahteavaldusest, mis peab olema kirjalikus vormis. Antud juhul oli võlausaldajale ehk Tarmole esitatud Valduri ehk käendaja ühepoolne tahteavaldus käenduslepingu sõlmimiseks. Ehk käendusleping on kehtiv. 6. Käendusjuhtum: kas esineb põhivõlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine? Esineb. Täienduskõrvalkohustus: käendaja on solidaarkäendaja, võlausaldaja võib kohe rikkumise puhul käendajale nõude esitada VÕS § 145 lg 1 alusel.
jälitamisel ja represseerimisel nende poliitiliste veendumuste, ebalojaalsuse, klassikuuluvuse või EV või kaitseteenistuses osalemise eest. Kui see ei vasta tõele kõrvaldataks eisik valimisnimekirjats ja ametikohalt. Alates 2001.a seda enam pole. VALIMISTE LIIGID 1. Otsesed valimised ehk valimistulemuse kindlakstegemisel lähtutakse valimistel osalenud isikute tahteavaldusest, mitte valijameeste või mõne muu organi vahendusel tehtud otsustest 2. Salajased valimised ehk selleks, et tagada hääletamise salajasus, hääletatakse Eestis enamasti hääletamiskabiinis, kus valija saab üksinda täita hääletamissedeli 3. •Ühetaolised valimised ehk igal valijal on üks hääl. Kõigil valimistel antud häältel on võrdne kaal. Kõigile kandidaatidele peavad valimistel olema tagatud võrdsed tingimused 4
vahendid 12. nimetage eraõigulikud juriidilised isikud? 13. nimetage avalikõigusliku juriidilised isikud? riik, linn, vald .... 14. tooge näide esemest, mis ei ole asi? nõuda õigust (RES?roomaõigusest) 15. tooge näide päraldisest? võti 16. mille poolest erineb vara ja asi? asi on kehaline, vara on kõik objektid?/ asi on 1, vara on kogum 17. tool, millel istud on asendatav või asendamatu asi? - asendamatu 18. tooge näide kaudsest tahteavaldusest 19. notariaalne tõestamine ja kinnitamine, mis on erinevus? 20. loetlege tühistatavad tehingud 21. volikirjas puudub märge, et esindajal on edasi volitmaise õigus? kui puudub, siis ei 22. Aegumise katkemine? hakkab kulgema algusest peale 23. aegumise peatumine? hagi esitamine Kaasus AS X juhatuse liige Priit müüs endisele juahtuse liikmele Reedale mahakandmisele kuuluva auto. Auto anti Reedale üle, samuti tasus Reet raha
Laiaslaastus jagunevad tehingud kohusts ja käsutustehinguteks. Kohustustehing on kohustustehing, kui ta on suunatud isikutevaheliste õiguste ja kohustuste tekkimisele. Enamus kohustustehingudi on reguleeritud võlaõigusseaduses erinevate lepingute poolt. Tehinguid liigitatakse vastavalt sellele, mitme isiku tahteavaldused on õiguslike tagajärgede saabumiseks vajalikud. · Tehingud on ühepoolsed, kui õigusliku tagajärje saabumiseks piisab ühe isiku tahteavaldusest (nt pärandamine testamendi alusel) · Mitmepoolse tehingu tegemiseks on aga vaja kahe või enama isiku tahteavaldust (nt leping) Tehingu sisujärgi võib jagada tehingud: · varalisteks kui esmemeteks on varalised õigused · Isiklikeks - kui nende esemeteks on isiklikud õigused Tehingud, kus kindlaksmääratud õiguste ja kohustuste tekkimine (edasilükkava tingimusega tehing) või lõppemine (äralõppeva tingimusega tehing) on sõltuvuses
registrisse kandmisel. 2. nimetaga seadusega tulenevad vaikimisi tahteavaldused- otsustusvõimetuse puhul 2 nädalat. Esindus- sõbraga autot koos ostma 3. tooge näide! teo ja toimingu erinevusest- tegu- inimtahtest sõltumatu, toiming- õigusliku sisuga õiguspärane sisu EHK näiteks akna lõhkumine. 4. milliseid tehinguid saab 7 aastane isik eestkostja eelneval nõusolekul? Ühepoolseid ja mitmepoolseid tehinguid. 5. tooge näide kaudsest tahteavaldusest. Kauba kassalindile asetamine 6. tooge näide subordinatsiooniteooria puudusest. Laps alluks vanematele 7. 5 päeva kaup ( eespool olemas) 8. arve 9. Marit ostis Stockmannis kingad. Mõne päeva pärast selgus, et kingad lasevad vett läbi. Nõudeõigust pole, sest õigussuhe puudub 10. AS Mets ostis OÜ Võsa auto. Sõlmiti kirjalik leping. AS Mets maksis raha ja sai enda kätte autovõtmed. OÜ Võsa vaidlustas müügilepigu kohtus ja leidis, et müügileping on kehtetu
Ebaproportsionaalseid valimistsensuseid kehtestada ei tohi. (3) Ühetaolised valimised ehk igal valijal on üks hääl. Kõigil valimistel antud häältel on võrdne kaal. Kõigile kandidaatidele peavad valimistel olema tagatud võrdsed tingimused. Näiteks võrdne eetriaeg oma vaadete tutvustamiseks rahvusringhäälingu kanalites. (4) Otsesed valimised ehk valimistulemuse kindlakstegemisel lähtutakse valimistel osalenud isikute tahteavaldusest, mitte valijameeste või mõne muu organi vahendusel tehtud otsustest. (5) Salajased valimised ehk selleks, et tagada hääletamise salajasus, hääletatakse Eestis enamasti hääletamiskabiinis, kus valija saab üksinda täita hääletamissedeli. Ka on võimalik valimiskast koju tellida. Elektroonilise hääletamise salajasuse tagab hääle muutmise võimalus. Valija, keda on elektroonilise hääletamise ajal seadusvastaselt mõjutatud või jälgitud, saab oma häält hiljem
Ehk nõudeõigusteks, mis annavad õiguse nõuda kolmandalt isikult tegevust või tegevusetust. Osalt on need nõudeõigused seotud võlasuhetega(müüja nõue hinna tasumiseks) ja osald on need nõuded mõeldud ainult täieliku õigusliku võimu realiseerimiseks(omaniku nõue talle kuuluva asja väljaandmiseks) 3. Konstitutiivseteks ehk õigustmoodustavateks õigusteks. Mis annavad selle omajale võimu ühepoolselt õigust muuta. Piisab ühepoolsest tahteavaldusest, et tekiks, öeldaks üles või muudetaks subjektiivset õigust. Nt. edasikaebamisõigus, lepingu ühepoolne annuleerimine. Objekti järgi, millele subjektiivsed õigused on suunatud, jaotatakse nad eraõiguses isiku-, perekonna- ja varanduslikeks õigusteks. 1. Isiku või individuaalõigused. Need on suunatud õiguse omanikule endale. Kehtib põhimõte, et keegi ei tohi takistada isiku vaba arengut. 2. Perekonnaõigused. Need kuuluvad abikaasadele
Nimeta seadusega tulenevad vaikimisi tahteavaldused? Otsustusvõimetusepuhul 2 nädalat. Esindus- sõbraga autot koos ostma. Otsustusvõimetuse korral-passiivne heakkiit. Kui 2 nädala jooksul midagi ei tee. 13. tooge näide! teo ja toimingu erinevusest? Akna lõhkumine. 14. milliseid tehinguid saab 7 aastane isik eestkostja eelneval nõusolekul? Ühepoolseid ja mitmepoolseid tehinguid 15. tooge näide kaudsest tahteavaldusest? Toidu asetamine kassa lindile. 16. tooge näide subordinatsiooniteooria puudusest? Laps alluks vanemale 17. Marit ostis Stockmannis kingad. Mõne päeva pärast selgus, et kingad lasevad vett läbi. Nõudeõigust pole, sest õigussuhe puudub. 18. AS Mets ostis OÜ Võsa auto. Sõlmiti kirjalik leping. AS Mets maksis raha ja sai enda kätte autovõtmed. OÜ Võsa vaidlustas müügilepingu kohtus ja leidis, et müügileping on kehtetu
!! Miks nim eraõiguses tekkinud kohustusi juriidilisteks kohustusteks? õigussuhe Eraõigus!!! Miks nim. Õigussuhtes tekkinud õigust subjektiivseks õiguseks ? Teleoloogiline tõlgendamine Juriidilise isiku õigusvõime tekkimine Inimese õigusvõime tekkimine Alla 7 aastane alaealine võib ilma vanemate nõusolekuta laenata sõbrale raha VÕIB- ei teki tsiviilkohustusi otseseid Kas 7 aastane võib vanemate nüusolekuta osta motorolleri ? Tooge näide kaudsest tahteavaldusest Notariaalne tõestamine ja notariaalne tõendamine ERINEVUS!!!!!!! Loetle tühistatavad tehingud Kui põhikirjas puudub märge, et esindajal on edasivolitamisõigus? Kas on ? EI OLE Millal aegumine katkeb ja millal peatub ?
individuaalsete tunnustega asja üleandmine. Liigivõlg on kohustus üle anda liigitunnustega asi. Eriliigilise kohustusena käsitletakse seaduses ja õiguskirjanduses rahalist kohustust. Rahalise kohustuse all mõistetakse kohustust maksta teisele isikule teatud rahasumma. Seaduses on sätestatud ka alternatiivkohustus, st võimalus täita üks mitmest määratud kohustusest. Alternatiivkohustus võib tuleneda nii tahteavaldusest kui ka seadusest. 67. Võlgnik peab kohustuse täitma vastavalt lepingule või seadusele. Seejuures tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, arvestades tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. 68. Võlgniku kohustus kindlaksmääratud soorituse tegemiseks võib tähendada kohustuse täitmist nii võlgniku enda kui ka mõne kolmanda isiku poolt. Kui
Kindlale isikule suunatud tahteavaldus on vastuvõtmist vajav tahteavaldus, mis jõustub (muutub kehtivaks) kättesaamisega Kindlale isikule suunamata tahteavaldus on vastuvõtmist mittevajav tahteavaldus, mille puhul langeb tahteavalduse tegemine ja jõustumine kokku: tahteavaldus muutub kehtivaks selle tegemisega KINDLALSE ISIKULE SUUNATUD TAHTEAVALDUS: kohalviibijale jõustub kättesaamisega/tegemisega (tahteavalduse saajal võimalik tahteavaldusest selle tegemise järel kohe teada saada) eemalviibijale jõustub tahteavalduse kättesaamisel: jõudmist saaja mõjusfääri ja mõistilikku võimalust sellega tutvuda (tahteavalduse tegija ja saaja vahel puudub vahetu kontakt) ERAND: lepingurikkumisest teatav tahteavaldus TsÜS §70 kui tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi loetakse see kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui
AS X nõuab Reedalt auto tagastamist, sest põhikirja järgi võib AS esindada vaid kaks juhatuse liiget koos. Reet keeldub, kuna väidab et on auto omanik. Kes on auto omanik ? Subjektid : AS X juhatuse liige Priit ja Reet Objekt : auto ja raha Subjektide kontroll : olemas- füüsiline isik ja Sisu : Reet andma raha ja saama auto As pidi saama raha ja andma auto Abstraktsiooniprintsiip : vallasomand, Valdus anti üle Reet on omanik Tooge näide kaudsest tahteavaldusest Notariaalne tõestamine ja notariaalne tõendamine ERINEVUS!!!!!!! Loetle tühistatavad tehingud Kui põhikirjas puudub märge, et esindajal on edasivolitamisõigus? Kas on ? EI OLE Millal aegumine katkeb ja millal peatub ?
2. Relatiivseteks subjektiivseteks õigusteks nõudeõigused, mis annavad õiguse nõuda kolmandalt isikult tegevust või tegevusetust, osalt seotud võlasuhetega, osalt mõeldud ainult täieliku õigusliku võimu realiseerimiseks. Nõudeõigus tekib siis, kui täielikku õiguslikku võimu on kellegi poolt rikutud. 3. Konstitutiivseteks ehk õigustmoodustavateks õigusteks annavad selle omajale võimu ühepoolselt õigust muuta, piisab ühepoolsest tahteavaldusest. Eraõiguses võib subjektiivse õiguse liigitada objekti järgi, millele subjektiivsed õigused on suunatud: 1. Isiku- või individuaalõigus suunatud õiguse omanikule endale. Põhimõte, et keegi ei tohi takistada isiku vaba arengut. 2. Perekonnaõigused kuuluvad abikaasadele, need on absoluutsed. 3. Varanduslikud õigused suunatud varanduse reziimile, teenivad õigustatud subjektide majanduslikke huvisid.
Tehinguid võib liigitada väga erinevatel alustel. Põhiline liigitus on: 1) Ühepoolsed tehingud, nt. testament. Mis testamenditegija varast saab; õiguslik tagajärg kes tema pärijad on, mis varast tegelikult saab. 2) Mitmepoolsed tehingud ehk lepingud, mille puhul ei piisa ühe isiku tahteavaldusest. Suur osa lepinguid ongi kahepoolsed (leping kahe osapoole vahel). 2.1. Kahepoolsed; üks avaldab tahteavalduse (soovin müüa), teine ka (soovin osta). Leping, mis sõlmitakse on toimingute kogu. Mõlemad on väljendanud tahet ühe õigusliku tagajärje saavutamiseks. Tüüpiliselt: huvid on vastandlikud (üks soovib müüja, teine osta). 2.2. Mitmepoolsed pooli on rohkem kui kaks, kuid huvid ei ole vastandlikud. Nt.
Tehinguid võib liigitada väga erinevatel alustel. Põhiline liigitus on: 1) Ühepoolsed tehingud, nt. testament. Mis testamenditegija varast saab; õiguslik tagajärg – kes tema pärijad on, mis varast tegelikult saab. 2) Mitmepoolsed tehingud ehk lepingud, mille puhul ei piisa ühe isiku tahteavaldusest. Suur osa lepinguid ongi kahepoolsed (leping kahe osapoole vahel). 2.1. Kahepoolsed; üks avaldab tahteavalduse (soovin müüa), teine ka (soovin osta). Leping, mis sõlmitakse on toimingute kogu. Mõlemad on väljendanud tahet ühe õigusliku tagajärje saavutamiseks. Tüüpiliselt: huvid on vastandlikud (üks soovib müüja, teine osta). 2.2. Mitmepoolsed – pooli on rohkem kui kaks, kuid huvid ei ole vastandlikud. Nt. kaks
osakapitali suurus (reeglina konstitutiivne). § 65. asukoht ja aadress dekl. Juhatuse liikmete likv andmed deklarativne. Põhikirja kinnitamise aeg konstitutiivne. Ka põhikirja muutmine. Maj aastaaruande lõpp ka, kustutuskanne ka. Deklaratiivne kanne. Vahe tuleb välja seadusest. Konst kandest tulenevad asjaolud siis, kui kanne on tehtud. 5 Otsus juhatuse liikme kohta ühing kui otsus on tehtud. juhatuse liige ise - tahteavaldusest teadasaamine, võib kohe teada saada, kuid ÄR kanne kehtib ka tema kohta, reg kanne+15 päeva. 3ndad isikud kuni kanne on ära kustutatud, saab ta juhatuse liiget pidada juhatuse liikmeks, Kolmandad isikud saavad käsitleda isikut juhatuse liikmena kuni ÄR kanne on muutunud, kui 3. isik on heauskne. § 34 lg 2. Neid puudutab juhatuse liikmete tagasikutsumine. Kui otsus on tehtud, tekivad õiguslikud tagajärjed. 3.2 Äriregistri sisu 3.3 Äriregistri kanded 3
§ 104. Eestkoste lõppemine Eestkoste lõpeb: 1) eestkostetava surmaga; 2) eestkostetava lapse vanema õiguste taastamisega; 3) eestkostetava lapsendamisega; 5) eestkostetava lapse täisealiseks saamisega. Piiratud teovõimega isikute tehingud 9 Kui selline isik teeb tehingu, siis ei saa see olla kehtiv. Ühepoolsete tehingute puhul piisab isiku ühepoolsest tahteavaldusest (nt testamendi tegemine) - võib teha vaid seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Kahepoolsete tehingute puhul (lepingud) võib iseseisvalt teha tehinguid, kust ei tulene talle otseseid tsiviilkohustusi (nt kinkeleping). Võib teha tehingud rahaga, mis on seadusliku esindaja nõusolekul antud selle tehingu sooritamiseks; või ka tehingud talle vabaks kasutamiseks antud rahaga (nn taskurahareegel).
· Mitte kindlale isikule tehtud tahteavaldus vastavalt tahteavalduse tegija tahtele. · Üldsisele suunatud vastavalt mõistliku isiku arusaamale · Kui tahteteavalduse sisu muutus asjaolude tõttu, mille esinemise riski kannab tahteavalduse saaja. Loetakse tahteavaldus tehtuks sellise sisuga nagu see väljendub. Mõistliku inimese arusaama järgi tõlgendamine on objektiivne tõlgendamine. Tahing koosneb: · Ühest või mitmest tahteavaldusest · Mõneljuhul teatud faktilisest toimingust (N: vallasasja üleandmine) On kahte liiki tehinguid: · Kohustustehingud kui inimene kohustab asja ära tegema (N: müügileping) · Käsutustehing lepitakse kokku asja üleandmise korras (N:vallasasi antakse füüsiliselt üle) Need kaks asja on erandlikud, selleks et asi saaks üle antud, tuleb kõigepealt võtta kohustus ning siis asi üle anda. Sellist eraldamisprintsiipi täiustab
§ 104. Eestkoste lõppemine Eestkoste lõpeb: 1) eestkostetava surmaga; 2) eestkostetava lapse vanema õiguste taastamisega; 3) eestkostetava lapsendamisega; 5) eestkostetava lapse täisealiseks saamisega. Piiratud teovõimega isikute tehingud Kui selline isik teeb tehingu, siis ei saa see olla kehtiv. 12 Ühepoolsete tehingute puhul piisab isiku ühepoolsest tahteavaldusest (nt testamendi tegemine) - võib teha vaid seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Kahepoolsete tehingute puhul (lepingud) võib iseseisvalt teha tehinguid, kust ei tulene talle otseseid tsiviilkohustusi (nt kinkeleping). Võib teha tehingud rahaga, mis on seadusliku esindaja nõusolekul antud selle tehingu sooritamiseks; või ka tehingud talle vabaks kasutamiseks antud rahaga (nn taskurahareegel).
Õigusjärgluse aluseks võib olla tehing, seadus või muu seadusakt. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehing on olulisim tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimiste alus. Tehinguid liigitatakse näiteks mitme isiku tahte avaldused on õiguslike tagajärgede saabumiseks vajalikud. Tehingud on ühepoolsed, kui õigusliku tagajärje saabumiseks piisab ühe isiku tahteavaldusest(pärandamine testamendiga), mitmepoolse tehingu tegemiseks on vaja aga kahe või enama isiku tahteavaldust(lepingud, juriidiliste isikute juhtorganite otsused jne). Tehingu sisu järgi võib liigitada tehinguid varaliseks, kui nende esmeks on varalised õigused(müük, laen) ja isiklikeks kui nende esemeks on isiklikud õigused(abielu sõlmimine). Tehinguid kus kindlaks määratud õiguste ja kohstuste tekkimine edasilükkava tingimusega
Piiratud teovõime Piiratud teovõimega on isik, kes ei ole täisealine või kes ei saa kestvalt oma tegudest aru või ei suuda neid juhtida vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu. 0-7a - piiratud teovõimega 7-18a piiratud teovõimega ja laiendatud teovõimega isikud 15-18a võimalik teovõimet laiendada kuni täieliku teovõimeni Piiratud teovõimega isikute tehingud- 7-18a ja psüühiliselt haiged Ühepoolsed tehingud- piisab ühe poole tahteavaldusest (testament). Peab olema seadusliku esindaja nõusolek. Ilma seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta on ühepoolne tehing tühine. Mitmepoolne tehing- Piiratud teovõimega isiku mitmepoolne tehing on tühine, kui see on tehtud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta, v.a., kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik muutub hiljem teovõimeliseks, võib ta ise tehinu heaks kiita. Kui seaduslik esindaja on andnud tehinguks
rikastumise sätete alusel. Tahe ja tahteavaldus. Tahteavalduse tegemine ja selle liigid. Tahteavalduse mõiste Tahteavaldus ei saa olla ilma tahteta. Tehingu tegija peab tahtma mingit õiguslikku tagajärge. Tahe peab olema väljendatud, et tal oleks õiguslik tagajärg. Tahteavaldus on tahte väljendamine teatud tulemuse saavutamiseks. (1)Ühepoolseks tehinguks piisab ühe poole tahteavaldusest. (2)Mitmepoolne tehing eeldab poolte väljendatud tahteavaldusi. (3)Võib olla tegemist tahteavaldusega mis ei ole tehing. Tahteavalduse liigid tahe võib olla väljendatud kolmel viisil : 1. otsene tahteavaldus ( sõnaselgelt väljendatut tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg.) 2. kaudne e kokrudentne tahteavaldus (tahteavaldus millepuhul tahe väljendub teos millest võib järeldada soovi saavutada õiguslik tagajärg.) 3
kes on oma valdusse saadud asjaandud kolmanda isiku valdusesse. Loomulikult on valdusega tegemist ka siis kui valdajaks on asja omanik (AÕS § 68 lg 1). Oma- ja võõrvaldus Asja võib samamoodi nagu omanik vallata ka varas. Seoses sellega eristatakse Saksa õiguses täiendavalt veel oma ja võõrvaldust. Omavaldajaks loetakse isikut, kes valdab asja nii, nagu see kuuluks temale. Isik, kes valdab asja teise isiku eest, on võõrvaldaja. Eristamine toimub mitte omandist, vaid tahteavaldusest lähtudes: kas asja vallatakse seda omaks pidades või nagu teisele isikule kuuluvat. Omavaldajaks on omaniku kõrval ka varas, võõrvaldajaks aga nt kasutusvaldaja või üürnik. Omavaldusel on oluline tähendus teatud lepinguväliste omandamisjuhtude jaoks (kinnisasja omandamine kinnistusraamatukande ja omandi iganemise teel, vallasasja omandamine hõivamise ja iganemise teel). Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegeliku võimu asja üle teise isiku
muudatustega nõus. Sel juhul on lepingu sisuks pakkumuse tingimused koos nõustumuses sisalduvate muudatustega, kui pakkumuses või nõustumuses ei ole väljendatud teistsugust tahet. (VÕS § 21). Nii aktsept kui ofert on tahteavaldused. Lepingu sõlmimiseks on vaja vähemalt kahte tahteavaldust, kui seadusest ei tulene teisiti (n kinkelepingu sõlmimiseks või võlatunnistuse andmiseks piisab ka ühe poole tahteavaldusest). Oluline on, et hiljem oleks võimalik tõendada, et kokkulepe saavutati ja see oli neil konkreetsetel asjaoludel piisav, et pidada kokkulepet poolte suhtes õiguslikult siduvaks. Lepingu sõlmimise käigus tehtud tahteavaldusi võib teha mistahes viisil, kui seaduse või poolte kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Selleks, et tahteavaldus oleks õiguslikult siduv, omaks õiguslikku tähendust ja tooks kaasa
Privaatautonoomia põhimõtte teostamine tähendab ühtlasti vabadust teha tahteavaldusi ning selle kaudu ka tehinguid. Tehingu õiguslik tähendus seisneb selles, et see peaks kaasa tooma tehingu tegija poolt soovitud õiguslikud tagajärjed. Ühepoolse tehingu puhul on tegemist ühepoolse tahteavaldusega, mis on suunatud mingi õigusliku tagajärje kaasatoomisele. Ühepoolse tehingu tegemiseks piisab ühe isiku tahteavaldusest, samas võib ühel poolel olla ka mitu isikut, kes teevad koos ühe tahteavalduse. Mitmepoolsete tehingute puhul on tegemist kahe või mitme isiku tahteavaldusega, antud juhul moodustab tehingu mitut tahteavaldust sisaldav toimingute kogum. Mitmepoolsed tehingud on eelkõige lepingud. Mitmepoolseteks tehinguteks on ka juriidilise isiku organite otsused. Tehinguid saab liigitada ka kohustustehinguteks ja käsutustehinguteks. § 68. Tahteavalduse liigid
tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 11 lg-le 4 loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui pooled on lepingudokumendid allkirjastanud või vahetanud allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib ette näha, et piisab ka ainult kohustatud poole kirjalikust tahteavaldusest (VÕS § 30 lg 2, 144 lg 2). Seadus võib seada lepingule ka kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi (nt e-postiga saadetud leping, millest on tehtud väljatrükk). Sellisel juhul peab tehing sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema isiklikult allkirjastatud, nt VÕS 55 lg 1 Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud
tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 11 lg-le 4 loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui pooled on lepingudokumendid allkirjastanud või vahetanud allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib ette näha, et piisab ka ainult kohustatud poole kirjalikust tahteavaldusest (VÕS § 30 lg 2, 144 lg 2). Seadus võib seada lepingule ka kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi (nt e-postiga saadetud leping, millest on tehtud väljatrükk). Sellisel juhul peab tehing sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema isiklikult allkirjastatud, nt VÕS 55 lg 1 Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud
annaabi.ee 
