Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt
vaid iseenda tahet ning teeb seda enda nimel, seega kui sellest on mingi puudus,
siis tuleb hinnata just selle isiku tahteavaldust kes tegi mitte selle kelle nimel).
Järgmiseks kriteeriumiks on see, et esindaja tegutseb teise isiku nimel, et see
oleks selgelt näha, saavutatav näiteks notariaalse volituse nimel või siis ka
näiteks poemüüja letitaga. Esinduse selguse põhimõte toetab eeldust, et teine
pool peab teadma kellega ta tehingut teeb. Ei piisa sellest, et tahteavaldaja
mõtleb, et ta teeb kellegi teise nimel tehingut. Seetõttu tuleb eristada teisi
tegelasi nagu näiteks käskjalg, kes ei ole esindaja. Komisjoni leping on kah
midagi muud, sest õiguslikud tagajärjed puudutavad müüjat mitte seda kelle
kaupa müüakse. Esindusõiguse olemasolu on kolmas element. Esindusõigust
võib vaadelda kui õiguste kogumit mille piires esindaja saab tegutseja esindatava
nimel, sest omavahelisest kokkuleppest nende vahel võivad tuleneda mingid
piirangud
annaabi.ee 
